Tutkas

lad. Philomachus pugnax (L.)
ingl. Ruff

Rahvapäraseid nimesid: riiukukk, sopakukk, tapakikas, rookukk, karjamaa kana, kohukael

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Väikese pea ja tugeva kere, pika kaela ja keskmise pikkusega kergelt alaspidi painutatud nokaga lind. Isaslind on emaslinnust tunduvalt suurem ja kogukam. Eesseljasuled on kohevil, tõusevad toiduotsingul või tuulega sageli turri ja püsivad seljal nagu kohev hari. Tiival kitsas hele vööt, sabatüviku ülapoolel suured valged ovaalsed tähnid. Noka ja jalgade värvus on muutlik, ülapool ulatusliku soomusmustriga. Isaslinnul on hundrüüs kohevile aetav, mitmesugust värvi ja varianti tutt ja sulgkrae – need on kas mustad, punapruunid, oranžid või valged, ühetoonilised või jämeviirulised ja esinevad ainult mais-juunis. Nokk, paljas näonahk ja jalad on tavaliselt oranžid. Emaslind on pruun, erineva tähnistusega, nokk enamasti üleni tume, kuid jalad oranžid või tuhmpunased. Talvel on vanalinnud ühetaolised, va suurus.

Suurus

Kehapikkus isastel 29-32 cm, emastel 22-26 cm. Tiibade siruulatus isastel 54-60 cm, emastel 46-49 cm. Kehakaal isastel 168-242 g, emastel 85-126 g.

Sarnased liigid

Punajalg-tilder.

Levik

Rändlind, kes pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias, vähesel määral ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis hajusalt levinud haudelind, siin pesitsevad linnud kuuluvad Lääne-Aafrikas talvituvasse asurkonda.

Arvukus

Eestis pesitseb 10-30 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub aprilli teisel poolel. Massiline läbiränne jääb mai algusesse. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris.

Toit

Menüüs on peamiselt putukad ja muud selgrootud, talviti ka taimeosad.

Elupaik

Pesitseb erinevates avamaastikes – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Eestis ennekõike niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja madalsoid. Vähem pesitseb ta karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda saavad.

Pesitsemine

Kevadisest saabumisest juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel omapäraseid võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritudes iga ettejuhtuva tutka emaslinnuga. Alles juunikuu lõpupoole hakkavad isaslinnud “maha rahunema”, samuti hakkavad neil siis maha tulema ka hundsulestikule iseloomulikud suled. Selleks ajaks on aga esimesed pojad juba lennuvõimestunud.

Emaslind otsib pesapaiga ja ehitab pesa, milleks on kurvitsale iseloomulik kõrtega vooderdatud maapinnalohk, mis on enamasti rohu või kuluga hästi varjatud. Maikuu teisel poolel muneb emaslind 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna, mida haub 20-23 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 25-28 päeva peale koorumist, misjärel algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Euroopa asurkonda ohustab elupaikade kadumine, nii põllumajanduse intensiivistumine kui ka pool-looduslike rohumaade kasutusest väljajäämine või ebasobiv majandamine. Looduslikeks vaenlasteks on eelkõige kullilised ja kärplased ja seda eriti isaslindudele, kes omavahel kakeldes sageli kogu ümbruse unustavad ja siis ligihiilinud kiskjale kergeks saagiks.

Levik ja arvukus Läänemaal

Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.

Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.