Valge-toonekurg

lad. Ciconia ciconia (L.)
ingl. White Stork

Rahvapäraseid nimesid: toona-, tooni-, toonkurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, toonekas, pugu, pugukurg

Staatus Eestis

Haudelind.

Välimus

Suur, pika kaela ja pikkade jalgadega lind. Sulestik on valge, tiivatipud mustad, jalad ja nokk punased.

Suurus

Kehapikkus 95-110 cm, tiibade siruulatus 183-217 cm, kehakaal 2,3-4,4 kg.

Sarnased liigid

Sookurg, must-toonekurg.

Levik

Valge-toonekure nominaatvormi peamised pesitsusalad asuvad Euroopas. Kesk-Euroopa populatsiooni levila ulatub Saksamaast Lääne-Venemaani ja Eestist Vahemereni, Lääne-Euroopa populatsiooni levila piirneb suuresti Pürenee poolsaarega. Pesitseb veel ka Põhja-Aafrikas Marokost Tuneesiani ja Lääne-Aasias Türgist Iraanini. Nominaatvormi talvitusalad on Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 4500-5500 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub Eestisse enamasti aprillis ja lahkub augusti teisel poolel või septembris. Üksikud võivad jääda talvituma.

Toit

Toitub kõigest, millest jõud üle käib ja mida on saada: vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, kalad, maod.

Elupaik

Valge-toonekurg pesitseb meil peaaegu eranditult kultuurmaastikus inimese vahetus läheduses. Ülimalt pesapaigatruu lind ja uute alade hõlvamine toimub aeglaselt.

Pesitsemine

Pesapaiga valikul on valge-toonekurg alati sõltunud inimesest: pesitsevad peamiselt katustel, korstnatel või puu otsa pandud pesaalustel. Eestis on valge-toonekured hakanud järjest rohkem pesitsema elektripostidel. Muneb 2-5 muna, haudumine kestab 30 päeva, pesas kasvab üles keskmiselt 2-3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Pojad lennuvõimestuvad tavaliselt augusti alguses ja hakkavad mõne nädala möödudes ise toitu otsima.

Ohustatus ja kaitse

Valge-toonekurg kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamiseks ohuks põllumajanduse intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist. Samuti ohustavad teda maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu.  Suure ja tugeva linnuna pole tal palju looduslikke vaenlasi, mõnikord võivad pesa rünnata suuremad kotkad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Valge-toonekurg on Läänemaal tavaline haudelind. Neid linde kohtab vähe üksnes maakonna põhjaosas, kus asuvad liigile pesitsemiseks ebasobilikud suured soo- ja metsamassiivid. Samuti väldivad nad pikalt merre ulatuvatel poolsaartel pesitsemist.
Matsalu rahvuspargis asustavad valge-toonekured tihedamalt lahe lõunakaldale jäävaid külasid ja asulaid. Tihti on nende pesad elektripostidel või vanade hoonete korstendel. Kui suve keskel hakatakse luhas heina niitma, siis koguneb sinna toituma ka kümneid valge-toonekurgi.