Kiivitaja

lad. Vanellus vanellus (L.)
ingl. Northern Lapwing

Rahvapäraseid nimesid: vaenulind, kiivit, kiivik, kiiv, tiivitaja, vaenukukk

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Tuvisuurune, jässaka keha ja kuklas ainulaadse pika peenikese tutiga kahlaja. Sulestiku tume ülapool on ligidalt rohelise ja purpurse metalliläikega, alapool valge. Tiivaotsad silmatorkavalt laiad, altpoolt valged ja pealt tumedad. Suvel on isaslinnud tuntavad pikema tuti ning puhasmusta kurgualuse ja näo järgi, emaslinnud on lühema tutiga, eeskael on vähema ulatusega must ja pisut valgesegune. Talvel on vanalinnu lõuaalune ja eeskael valged, ülapool ja tiiva-kattesuled kitsalt kreemikatipulised.

Suurus

Kehapikkus 28-31 cm, tiibade siruulatus 67-72 cm, kehakaal 170-230 grammi.

Sarnased liigid

Ei ole sarnaseid liike.

Levik

Pesitsusala ulatub Iirimaast-Inglismaast läänes Lõuna- ja Ida-Siberini idas, kuni 70nda põhjalaiuskraadini Fennoskandias ja 40nda põhjalaiuskraadini Hispaanias. Pesitseb ka Türgis, Loode-Iraanis, Kasahstanis, Mongoolias ja Põhja-Hiinas. Talvitusalad hõlmavad Iiri- ja Inglismaa, Madalmaad, Ibeeria, Vahemeremaad (ka Põhja-Aafrika), Lähis-Ida, Edela-Aasia, Põhja-India ja Lõuna-Korea, ulatudes Jaapanini. Eestis laialt levinud haudelind. Sarnaselt Euroopas pesitsevale populatsioonile talvituvad Eestist pärinevad kiivitajad peamiselt Lääne- ja Edela-Euroopas ning Vahemeremaades, sh ka Põhja-Aafrikas.

Arvukus

Eestis pesitseb 40 000-50 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Enamasti algab saabumine märtsis, mõnel aastal juba veebruaris. Lahkuvad septembris-oktoobris.

Toit

Toitub peamisel putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest.

Elupaik

Tüüpiline avamaastiku lind, kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul, heina- ja karjamaadel, rannaniitudel kui saartel: teda kohtab pesitsejana peaaegu kõikjal, välja arvatud suured metsamassiivid.

Pesitsemine

Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha mängulendu, mida saadab “kii-vit” hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 3-4 helepruuni tumedamate tähnidega muna. 25-34 päeva pärast kooruvad tibud, kes on koheselt valmis maailma avastama. Pojad saavad lennuvõimelisteks 35-40 päevaselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus – taimekaitsevahendid, väetised.

Levik ja arvukus Läänemaal

Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.