Matsalu linnuparadiis ei ole vaid linnuvaatlejate paradiis. Matsalu on paik madala merelahe ümber, kus hetkeks aeg maha võtta ning kuulata ja vaadata. Niiviisi paljastab Matsalu oma saladuse igaühele, kes siinset linnurikkust avastama on tulnud.
Matsalu linnuaasta juhatab sisse põhjamaiste luikede varakevadine kontsert aprillikuu alguses. Kilomeetrite kaugusele kõlav kluugutamine on otsekui märguanne tuhandetele teistele lindudele, et kevad on kätte jõudnud. Iga päevaga ilmub siinsele veepeeglile, lagedatele rannaniitudele ja üleujutatud luhtadele aina rohkem uusi linde. Matsalu linnukevad kulmineerub maikuu esimestel nädalatel kümnete tuhandete valgepõsk-laglede rändepeatusega. Nende valvsust testivad aeg-ajalt merikotkad, keda nägemata ei möödu Matsalus ükski loodusretk.
Kümnete tuhandete peatuvate rändlindude lahkumise järel ei jää siinne linnuelu sugugi vaikseks. Matsalu rannaniidud ja roostikud, luhad ning väikesed meresaared on pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele, keda on parim vaadelda just suvekuudel.
Rändlinde on Matsallu uuesti oodata suve lõpus. Linnusügis Matsalus kestab augustist novembrini. Selle kõige eredamaks hetkeks on tuhandete sookurgede ööbimislend septembrikuu õhtutel. Kogunevate kureparvede kaeblikud kruuksed pakuvad kustumatu looduselamuse.
Kui oled juba Matsalus käinud, tasub siia alati tagasi tulla. Iga linnuaasta Matsalus on erinev ning iga looduses veedetud päev kordumatu. Kui aga pole veel siinset linnurikkust avastamas käinud, võta see kindlasti ette ja saa osa Matsalu linnuriigi saladustest.
Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks loodi 1957. aastal ja nimetati 2004. aastal ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rändlindude kõrval on Matsalu suurimaks väärtuseks hästi säilinud pool-looduslikud kooslused – madalmurused rannaniidud, lagedad luhad, loopealsed ning puisniidud. Matsalus laiuvad ka Eesti suurimad pillirooväljad. Ligi 500 km2 suurusel kaitsealal jätkub avastamisrõõmu pikaks päevaks või koguni terveks nädalavahetuseks.
Loe Matsalu rahvuspargi kohta pikemalt siit.
Rannajõe asub otse Haapsalu-Lihula maantee kõrval. Vaateplatvormilt avaneb hea vaade Matsalu avaratele luhaniitudele (üleujutatud on niiduala väga lühikest aega, enamasti varakevadel). Kevadel ja sügisel tasub siia tulla varahommikul või õhtul enne loojangut – siis võib näha arvukat hanede ja laglede ülelendu.
Kiideva vaateplatvorm on kohaliku külaseltsi algatusel rajatud ja siinses väikesadamas. Kiideva rand on varakevadel Matsalu lahe ääres üks peamiseid põhjamaiste luikede peatuskohti. Kiideva vaatetorni tasub linnuhuvilisel külastada ennekõike varakevadest suve keskpaigani.
Tuudi jõe kaldal asub Matsalu kõrgeim vaatetorn – 21 meetri kõrgune Suitsu torn. Siit avaneb hea vaade vanadele kalurionnidele ja luhaniidule, ulatuslikule roostikule ning Matsalu metsale. Linnuvaatlejale on Suitsu torni külastamiseks parim aeg varakevad, mil üleujutatud luhale kogunevad tuhanded rändepeatust tegevad haned ning pardid.
Kloostri vaatetorn on Kasari jõe kaldal asuv 16m kõrge, kahe vaateplatvormiga vaatetorn Siit avaneb suurepärane vaade Matsalu lagedale luhale. Linnuhuvilisele pakub Kloostri vaatetorn põnevust ennekõike kevadiste üleujutuste ajal.
Keemu vaatetorn on Matsalu lahe lõunakaldal parim linnuvaatluskoht. Vaatetorn asub Keemu paadisadama kõrval. Kaheksa meetri kõrgusel vaatetornil on katus ja seinad, mistõttu on siin väga mugav linde vaadelda ka tugeva tuule või vihmasajuga.
Haeska vaatetorn on linnusõprade seas üks Matsalu hinnatumaid vaatluskohti – siinsest vaatetornist on ööpäevaga vaadeldud koguni 128 linnuliiki. Mõnda aega oli see koguni Euroopa rekordiks. Haeskasse tasub linde vaatlema tulla juba märtsi lõpus, lindude vaatlemiseks põnev aeg kestab novembri alguseni.
Põgari-Sassi rannikul näeb hästi hooldatud rannaniitu. Kuna rannaniit kulgeb otse autotee kõrval, siis näeb Põgaris paljusid linnuliike väga lähedalt. Siinne rannik on eriti soodne ala erinevatele kahlajatele. Varakevadest suve keskpaigani võib siin näha ka väga omapärase välimusega naaskelnokki.
Penijõe matkarada saab alguse Matsalu rahvuspargi külastuskekuse lähistelt. Matkaraja suureks eeliseks on võimalus valida erineva pikkusega marsruutide vahel. Nii võib matka pikkuseks vastavalt soovile olla 3–7 km.
Puise vaateplatvorm on bussipeatuse juures olev madal vaateplatvorm. Puise on ennekõike koht, kus kevadel ja sügisel jälgida lindude läbirännet. Seetõttu tuleks siia tulla kindlasti hommikul varakult, kohe peale päikesetõusu.