Viupart on Läänemaal väga arvukas läbirändaja, kuid pesitsema linnud siia ei jää. Matsalu ja Haapsalu lahel on kevadel ja sügisel tegu ülekaalukalt kõige arvukama ujupardiga. Kevadel peatuvad viupardid meelsasti ka Matsalu üleujutatud luhaaladel.
Kõige suuremaid viupartide rändekogumeid saab näha Haeska linnutornist. Sügiseti võib Haapsalu Tagalahel peatuvaid tuhandeid viuparte vaadelda ka Haapsalu rannapromenaadilt
Piilpart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning arvukas läbirändaja. Piilparte võib kohata mitmel pool Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses. Rändel peatuvad piilpardid armastavad tihti peatuda ka rannaniidul olevatel veelompidel.
Kevadel ja sügisel koondub piilparte kõige arvukamalt Haeska rannikule. Samuti peatub piilparte rohkesti Noarootsis Tahu lahel.
Pesitsevaid piilparte võib kohata Matsalu ja Noarootsi rannaniitudel. Samuti pesitseb neid väikesearvuliselt Läänemaal Marimetsa raba laugaste ümbruses.
Luitsnokk-part on Läänemaal väiksearvuline haudelind ning läbirändaja. Neid võib kohata aprillist oktoobrini. Kuigi luitsnokk-part on Matsalu ja Haapsalu lahel tavaline rändepeatuja, jääb tema arvukus enamike teiste ujupartide kõrval siiski tagasihoidlkuks. Linde näeb sageli Haeska ja Keemu vaatlustornist või Puise ninast.
Luitsnokk-pardid pesitsevad valdavalt Matsalu ja Hullo lahe ning Väinamere laidudel.
Soopart on Matsalu lahel ja Silma looduskaitsealal arvukas läbirändaja. Siinsed lahesopid on madalaveelised, mis pakuvad neile ujupartidele soodsaid toitumisvõimalusi.
Matsalus on sooparte kõige parem vaadelda Haeska linnuvaatlustornist. Kevadrändel aprillis võib siit vaadelda kuni 5000 lindu. Teine oluline rändepeatusala soopartidele asub Noarootsis Tahu lahel. Kevadel peatub sooparte Läänemaa siselahtedel arvukamalt aprillis, sügiseti augusti ja septembris.
Jäälind on Läänemaal vähearvukas läbirändaja. Läbirändel olevaid isendeid võib sagedamini kohata jõgede ja ojade ääres ja Haapsalu ning Matsalu lahe ääres. Kevadel näeb jäälindu Läänemaal sagedamini aprillis, sügisrändel olevaid isendeid kohtab peamiselt augustist oktoobrini.
Põldlõoke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Ainuüksi Matsalu rahvuspargi põldudel ning luha- ja rannaniitudel pesitseb ligi 3000 paari põldlõokesi.
Kevadel on põldlõoke üks meie esimesi kevadekuulutajaid, kelle esimesed isendid saabuvad Matsalusse tihti juba veebruari lõpus. Põldlõokesi kohtab Läänemaal oktoobri lõpuni, kuid nende rõõmsat lõõritamist kuuleb vaid suve keskpaigani.
Vihitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevaid vihitajaid kohtab sageli mererannikul, kus nad adruvallidel või rannalähedastel kividel peatuvad. Nii kevadel kui sügisel kohtab läbirändel olevaid vihitajaid sageli näiteks Puise ninas, Haeskas, Keemus ja Põõsaspea neemel.
Pesitsusajal kohtab vihitajaid Läänemaal järvede kallastel ja kruusakarjäärides olevatel veesilmadel ning Kasari jõel.
Kõrkja-roolind on Läänemaa märgalade roostikes ning võsastunud luhtades üldlevinud haudelind. Kõige arvukam on liik Matsalu ja Haapsalu lahe ning Noarootsis järvede ümbruses. Parim aeg kõrkja-roolindude vaatlemiseks on mais ja juunis, mil pesitsevad linnud aktiivsemalt laulavad ning sel ajal ka sagedamini näitavad. Kõrkja-roolinde on hea vaadelda näiteks Kiideva sadamas või Noarootsis Saare matkarajal.
Rästas-roolind on Läänemaa siselahtede ja järvede kaldaroostikus küllaltki tavaline haudelind. Kõige paremad kohad rästas-roolinnu vaatlemiseks on Sutlepa meri Noarootsis, Saunja ning Haapsalu Tagalaht, ning Kasari jõe suudmeala Matsalu rahvuspargis.
Raudkull on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja ning väikesearvuline talvitaja. Eriti sageli kohtab raudkulle Läänemaal septembris ja oktoobri alguses, mil linnud ühes suurte värvuliste parvedega rändele asuvad. Talvekuudel võib raudkulle kohata eelkõige asulate juures, kus nad jahivad lindude toitmiskohtasid külastavaid värvulisi.