Põõsaspea vaatluspaik

Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Naerukajakas

Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Loe edasi Naerukajakas
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Merikajakas

Merikajakas on Läänemaa rannikul tavaline, kuid kõikjal võrdlemisi väikesearvuline kajakaliik. Merikajakaid kohtab nii mererannikul, siselahtedel kui ka rannikujärvedel. Matsalu rahvuspargis saab neid vaadelda näiteks Keemu ja Puise sadamate juures, aga ka Haeskas ning Põgari-Sassis. Levinud on merikajakad ka Haapsalus ja Noarootsi piirkonnas.
Väga tihti istuvad merikajakad suurtel kividel, kus neid saab pikalt jälgida.

Loe edasi Merikajakas
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Kalakajakas

Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.

Loe edasi Kalakajakas
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Hõbekajakas

Hõbekajakas on Läänemaal tavaline haudelind ja arvukas läbirändaja. Talvitavad linnud koonduvad eelkõige sadamate, iseäranis Dirhami lähiümbrusesse.
Matsalus kohtab hõbekajakaid arvukamalt nendes vaatluskohtades, mille lähedal asub neile pesitsemiseks sobilikke väikeseid meresaari. Nii on hõbekajakaid kõige rohkem näha Puise ninas ja Keemu sadamas. Siiski ei jää need linnud märkamata ka maakonna teistes rannikuäärsetes vaatluspaikades.

Loe edasi Hõbekajakas
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija on Läänemaal tavaline haudelind. Teda kohtab nii põõsastikega talumaastikus kui rannakadastikes. Matsalus võib punaselg-õgijaid vaadelda õige mitmel pool. Rohkesti pesitseb neid näiteks Puise poolsaarel, kus teeäärsetes põõsastikes pesitsevaid linde on kerge vaadelda.

Loe edasi Punaselg-õgija
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke on Läänemaal arvukas ja üldlevinud haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad Matsalu rahvuspargis talude ja vanade paadikuuride ümbruses. Eriti rohkesti pesitseb suitsupääsukesi, aga karjalautade juures.
Suve lõpus kogunevad suitsupääsukesed õhtuti suurte parvedena Matsalu ja Haapsalu lahe roostikesse ööbima. Siis võib mõnikord päikeseloojangu eel end pilliroovartele puhkama sättida tuhandeid isendeid. Meie rahvuslinnu rännet on võimalik septembris jälgida eelkõige Puise ninas.

Loe edasi Suitsupääsuke
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Merikotkas

Merikotkas on röövlind, keda kohtamata on Matsalu või Haapsalu lahe äärest raske lahkuda. Kui merelahe äärde jõudes vaadata üle suuremad kivid, siis suure tõenäosusega leiab mõnelt selliselt istumas ka merikotka.
Eriti tihti õnnestub merikotkaid vaadelda Matsalus Haeskas, Keemus ja Põgaris ning Silma looduskaitsealale jäävatel Haapsalu Tagalahel ja Saunja lahel. Talvel koonduvad Läänemaal talvitavad merikotkad rannikulõikudele, kus leidub lahtist vett ja peatuvaid veelinde.

Loe edasi Merikotkas
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rumpo vaateplatvorm / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Merisk

Merisk on Läänemaa rannikualadel tavaline haudelind ja läbirändaja. Matsalus on nad hästi vaadeldavad Haeskas, Keemus, Põgaris ning Puise ninas. Lisaks on nad kevadel ja suvel kergesti kohatavad Haapsalus Vasikaholmi rannas ning Noarootsis Põõsaspea neemel.
Meriskite läbirännet on hea jälgida aprillis ning augustis Põõsaspea neemel.

Loe edasi Merisk
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Sookurg

Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.

Loe edasi Sookurg
Haeska vaatetorn / Keemu vaatetorn / Kiideva vaateplatvorm / Kloostri vaatetorn / Penijõe vaatetorn / Põgari-Sassi vaatluspaik / Põõsaspea vaatluspaik / Puise vaateplavorm / Rannajõe vaateplatvorm / Rumpo vaateplatvorm / Saare vaateplatvorm / Saare vaatetorn / Suitsu vaatetorn / Tagalahe vaatetorn / Võnnussaare vaatetorn

Tikutaja

Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.

Loe edasi Tikutaja