Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.
Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.
Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.
Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.
Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.
Valge-toonekurg on Läänemaal tavaline haudelind. Neid linde kohtab vähe üksnes maakonna põhjaosas, kus asuvad liigile pesitsemiseks ebasobilikud suured soo- ja metsamassiivid. Samuti väldivad nad pikalt merre ulatuvatel poolsaartel pesitsemist.
Matsalu rahvuspargis asustavad valge-toonekured tihedamalt lahe lõunakaldale jäävaid külasid ja asulaid. Tihti on nende pesad elektripostidel või vanade hoonete korstendel. Kui suve keskel hakatakse luhas heina niitma, siis koguneb sinna toituma ka kümneid valge-toonekurgi.
Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.
Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.
Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.
Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.
Sõtkas on Läänemaal arvukas läbirändaja ja talvitaja ning tavaline haudelind. Kevadel ja sügisel peatub sõtkaid arvukalt nii Matsalu kui Haapsalu lahel. Pesitsema asunud sõtkaid võib näha rabalaugastel, mõisatiikidel või metsajärvedel. Seal otsivad sõtkad endale pesakohaks enamasti mõne vana musträhni pesaõõnsuse.
Talvel kogunevad sõtkad suurte parvedena jäätumata mererannikule. Kõige olulisemad sõtkaste talvitusalad Läänemaal paiknevad Põõsaspea neeme ümbruses. Mõnel aastal talvitab siin ligi paar tuhat lindu.
Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.
Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.
Tuttvart on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tuttvarte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning Sutlepa merel. Enamasti on peatuvaid linde kõige rohkem näha aprillis ja septembris.
Tuttvardid pesitsevad roostikes ning väikestel meresaartel.
Hallhaigur on Läänemaal tavaline läbirändaja ning lokaalselt levinud haudelind. Neid linde võib näha Läänemaal kõikjal veekogude ääres. Kõige enam tegutseb neid siiski Matsalu ja Haapsalu lahel, kus kümned linnud toitumas käivad. Toituvaid hallhaigruid on hea vaadelda Matsalu lahe ääres või Silma looduskaitsealal asuvatest linnuvaatlustornidest.
Läänemaal – Laikmaa majamuuseumi lähistel asub ka Eesti suurim hallhaigru pesitsuskoloonia, kus pesitseb umbes 300 paari. Hallhaigru pesitsuskolooniat saab näha ka Matsalu mõisapargis.