Mudatilder

lad. Tringa glareola
ingl. Wood Sandpiper

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Sarnaneb metstildriga, kuid heledama pruuni värvuse, ülapoole suuremate tähnide, pikemate jalgade, kitsavöödilise saba, rinna ja külgede hõreda triibustuse ja viirutusega. Silma taha küünib valkjas kulmutriip, jalad kollakasrohelised. Lennul on paista tiibade hele alapool ja täielikult üle sabatipu ulatuvad varbad. Suvel vanalinnu ülapool korrapäratult paiknevate valgete ja kreemikate väiketähnidega, talvel on sulestik hallilm ja ühetoonilisem.

Suurus

Kehapikkus 18.5-21 cm , tiibade siruulatus 35-39 cm, kehakaal 50-70 grammi.

Sarnased liigid

Heletilder, lammitilder, vihitaja, metstilder, punajalg-tilder.

Levik

Pesitseb Euraasia metsatundrates ja boreaalses metsavööndis. Pesitsusala hõlmab ligi kümme miljonit ruutkilomeetrit, ulatudes Šotimaalt Kamtšatkani. Areaali lääneosas on levinud põhiliselt Fennoskandia ja Läänemere piirkonna metsavööndi soodel, üksikuid paare on leitud pesitsemas Šotimaa vaipsoode laugastikes ning Taanis ja Põhja-Saksamaal. Eestis levinud ebaühtlaselt sõltudes  rabade ja siirdesoode levikust.

Arvukus

Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.

Esinemisaeg

Eestisse saabuvad esimesed mudatildrid tavaliselt juba märtsi lõpus-aprilli alguses. Kevadine läbiränne toimub mai lõpuni laial rindel üsna kiiresti, ilma pikemate peatusteta ja peatuskogumeid moodustamata. Juuli lõpus ja augusti alguses algab rannikul juba noorlindude ränne, mis kestab septembri teise pooleni.

Toit

Peamiselt putukad, ussid, samuti seemned, kalad ja väikesed konnad.

Elupaik

Elavad rabadel ja lagedatel siirdesoodel ning vähemal määral madalsoodel. Soostikus koonduvad rabalaugastike piirkonda, märgadele siirdesooribadele, soo-ojade lagedatele lammidele ning lagedatele õõtsik-madalsoodele.

Pesitsemine

Pesa asub mättas, oksahunnikus või pajuvõsas väikese järve või oja kaldal. Mais muneb 4 helesinist tumedaplekilist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 22-23 päeva. Pärast poegade koorumist lahkub sageli üks vanemaist ning pojad jäävad teise vanema hoolde. Nii võib juba juuni teisel poolel märgata rannikul mudatildri vanalindude sügisrännet Vahemere-äärsetesse sulgimispaikadesse. Pärast poegade lennuvõimestumist 29-31 päevaselt lahkub kogu pesakond pesitsuspaigast, koondudes märgadele rannaniitudele, poldritele ja mageveekogude madalaveelistele kaldaaladele.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Ohustab eelkõige tema elupaikade kuivendamine ja kuivenemine nii pesitsuspaikades (soode kuivendamine metsakasvatuse ja turba kaevandamise eesmärgil), rändeaegsetel peatusaladel (veekogude ajutiselt üleujutatavad kaldaalad) ja talvituspiirkondades (kiired kliimamuutused ja sagenevad põuad Aafrikas).

Levik ja arvukus Läänemaal

Mudatilder on Läänemaa märgaladel tavaline läbirändaja ning siinsetes rabades väikesearvuline pesitseja. Mudatildreid kohtab Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses mitmel pool. Kõige enam peatub läbirändavaid mudatildreid Põgari-Sassi ja Haeska rannikul.
Pesitsevaid mudatildreid saab vaadelda näiteks Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.