Vöötsaba-vigle

lad. Limosa lapponica
ingl. Bar-tailed Godwit

Rahvapäraseid nimesid: suur punapugu

Staatus Eestis

Läbirändaja.

Välimus

Sama suur kui mustsaba-vigle, kuid erineb pisut lühemate jalgade ning veidi lühema ja sageli ülespidi käändunud noka poolest. Saba on vöödiline, valgelt päranipualalt kulgeb seljale teravnev kiil, tiibadel pole vööti. Lennul ulatuvad varbad vaid pisut üle sabatipu. Suvel on isaslind üleni tellispunane, emaslind on heledama alapoolega, enamasti täiesti punapruunita, rind triibuline, must nokk heleda tüvikuga. Talvel on vanalinnu ülapool hele-pruunikashall mustade suleroodudega, mis loovad triibulise ilme, alapool määrdunudvalge kreemika varjundita, külgrind nõrgalt triibuline, nokk roosa ja tumeda tipuga. Noorlind näeb välja nagu vanalind talvel, kuid ülapool on tumedam, õlasulgedel ja tertsiaalidel kreemikad servatähnid, rind üleni triibuline, eeskaelal ja rinnal kreemikas varjund.

Suurus

Kehapikkus 33-41 cm (sh nokk 7-11 cm), tiibade siruulatus 78-88 cm, kehakaal 190-400 g.

Sarnased liigid

Mustsaba-vigle, suurkoovitaja, väikekoovitaja.

Levik

Pesitseb Euraasia arktikas ja Alaska tundraosas, talvitub Lääne-Euroopas ja Lääne-Aafrikas. Eestis väikesearvuline läbirändaja.

Arvukus

Eestis ei pesitse, läbirändajana väikesearvuline.

Esinemisaeg

Võib kohata läbirändel aprillist maini ja juulist septembrini.

Toit

Sööb peamiselt putukaid ja koorikloomi, ka veetaimi.

Elupaik

Pesitseb tundras ja taigavööndi põhjapoolsematel rabadel. Läbirändel peatub rannikul.

Pesitsemine

Paaritumisrituaali käigus lendab isane kõrgel pesakoha ümber ja häälitseb valjult. Pesa on taimede ja sambaga vooderdatud lohk, mis asub tavaliselt maapinna kõrgemal kohal. Emaslind muneb mais-juunis 2-4 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 20-21 päeva. Pärast koorumist juhatavad vanalinnud pojad soistele aladele, kus nad otsivad endale ise toitu. Vanemad kaitsevad ja vaatavad nende järele kuni lennuvõimestumiseni, mis  toimub tavaliselt u 1 kuu vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohustavad väikekiskjad ja röövlinnud.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Vöötsaba-vigle on Läänemaa rannikul vähearvukas läbirändaja. Nagu paljud teisedki kahlajad, kogunevad ka vöötsaba-vigled toituma randadesse, kus paljanduvad mudaväljad või leidub rohkesti adru. Matsalus võib läbirändavaid vöötsaba-viglesid sagedamini kohata Põgaris ning Puise ninal. Lisaks näeb neid sageli Osmussaare läänerannikul, Austergrünne neemel Vormsis ning Riguldi rannas.
Suurimaid rändesalkasid võib kohata eelkõige hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. Sügisrändel olevaid linde näeb arvukamalt juuli lõpust oktoobri keskpaigani.