Hallõgija

lad. Lanius excubitor L.
ingl. Great Grey Shrike 

Rahvapäraseid nimesid: talveõgija, hallõgija, tihasekull

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Suur, musta silmamaski, mustade üsna lühikeste ja ümardunud tiibade, suhteliselt suure laba-hoosulgede tüvikulaigu ning pika ümaratipulise ja valgeservalise musta sabaga halli-valgekirju õgija. Sugupooled on sarnased. Noorlinnu ülapool määrdunudhall, alapool määrdunudvalge ja tiheda pruunikashalli viirutusega.

Suurus

Keha pikkus 21-26 cm, tiibade siruulatus 11-12 cm, kehakaal 56-80 grammi.

Sarnased liigid

Punaselg-õgija.

Levik

Levinud põhjapoolkera parasvöötmes metsatundrast kõrbeteni. Eestis levinud ebaühtlaselt vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 300-400 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub tavaliselt märtsi lõpus-aprilli alguses, lahkub septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani. Samal ajal rändavad siit läbi põhjapoolsemad hallõgijad.

Toit

Sööb igasugust loomset toitu, alates putukatest ja nende vastsetest ning lõpetades hiirte, kahepaiksete, roomajate ja väikeste lindudega.

Elupaik

Elupaigaks on rabad, siirdesood, põõsasrabad ja hõredad puisrabad, harvem lamminiidud.

Pesitsemine

Pesa ehitab peaaegu alati rabamännile, sageli möödunud aastase pesa lähedale. Pesa koosneb väljastpoolt kuivadest männiraagudest ja okstest, keskkihiks on kuiv rohukulu ja sisevooderduses leidub rikkalikult linnusulgi. Emalind muneb mais või juunis 4-7 hallide ja pruunide tähnide valkjas- kuni rohekashalli taustaga muna, mida haub 14-18 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad pesast lahkunud poegade eest veel mõnda aega.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Suurimaks ohuks elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus turbakaevandamise ja kuivendamise mõjul, ka toidubaasi seisukohalt oluliste märgade siirdesoo laikude hävimine. Kuna pesitsusvälisel ajal on hallõgija seotud kultuurmaastikuga, siis ohustavad liiki ka muutused ava- ja poolavamaastikus (maaviljeluse intensiivistumine, pool-looduslike koosluste kadumine).

Levik ja arvukus Läänemaal

Hallõgija on Läänemaal väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Kõige lihtsam on hallõgijaid Läänemaal vaadelda väljaspool lindude pesitsusaega septembrist aprillini, mil neid linde kohtab sageli kultuurmaastikus või mererannikul. Sel ajal tasub ringi sõita põllumaastikus, kus linnud tihti elektriliinil või põõsaladvas saaki varitsevad.
Pesitsema asuvad hallõgijad meie rabadesse. Teda võib suvekuudel näha Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.