Hõbehaigur

lad. Egretta alba
ingl. Great Egret

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Suvikülaline, haudelind, (juhuslik talvituja).

Välimus

Suur, üleni valge haigur. Jalad ja nokk kollakad, jalad ulatuvad lennul kaugele üle sabatipu. Pesitsusajal enamus nokast must.

Suurus

Kehapikkus 85-100 cm, tiibade siruulatus 143-169 cm, kehakaal 700-1500 g.

Sarnased liigid

Siidhaigur, hallhaigur.

Levik

Levinud laial alal kogu maailmas: Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Euroopas, kus lokaalse levikuga ja arvukam Kesk- ja Kagu-Euroopas. Eestis järjest sagedasemaks muutuv haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 100-300 haudepaari. Arvukus on viimastel aastatel oluliselt tõusnud.

Esinemisaeg

Esimesi hõbehaigruid kohatakse meil enamasti aprilli alguses, kõige arvukamalt aga augustis ja septembris, viimaseid isendeid tavaliselt oktoobris. Väga üksikud jäävad talvituma.

Toit

Toitub peamiselt kaladest, kahepaiksetest, putukatest ja nende vastsetest. Tihti söövad ka rohutirtse, pisiimetajaid ja roomajaid. Kui toiduga kitsas käes, siis rüüstavad ka värvuliste pesi.

Elupaik

Eelistab elada lagedatel ja avatud maastikel, kus pole metsa, kuid leidub palju pillirootihnikutega veekogusid. Tihti moodustab ta kolooniaid nii liigisisseelt kui ka teiste haigrutega.  Pesa rajamiseks valib praktiliselt ligipääsmatu koha. Toiduotsingutel käib ka kultuurmaastikel.

Pesitsemine

Rajab lihtsa ja mitte eriti tugeva pesa kas puu otsa või pilliroo- või kõrkjapuhmastesse. Tavaliselt asub pesa kas veekogule väga lähedal või lausa vee kohal. Emaslind muneb 1 – 6, tavaliselt 3 muna. Haudumine algab pärast esimese muna munemist. Hauvad mõlemad vanemad keskmiselt 25 päeva. Poegade eest hoolitsevad samuti mõlemad vanemad. Mõnenädalased pojad hakkavad pesapuul ringi turnima, kuid tihti kas kukuvad alla või langevad mõne röövli saagiks. Lennuvõimeliseks saavad noorlinnud 6 – 7 nädala vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Levik ja arvukus Läänemaal

Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest. Sutlepa mere roostikus paikneb ka nende pesitsuskoloonia, samuti pesitsevad linnud Laikmaa majamuuseumi lähistel asuvas hallhaigru koloonias.