Kormoran

lad. Phalacrocorax carbo (L.)
ingl. Great Cormorant

Rahvapäraseid nimesid: karbas, karpas, oherdi, kakerdaja, järvekukk, odami

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Kormoran on suur, pika jämeda kaela ja kõvera nokaga lind. Pea külgvaates üsna nurgeline, nokk tugev. Sulestik must sinise ja osalt rohelise metalliläikega, pronksjad tiivad mustamustrilised. Paljas nahk alanoka tüvikul põhiliselt kollane, selle taga valge laik. Valge reielaik püsib vaid pesitsusajal. Kiirul ja kuklal erineval määral valgeid sulgi, enamik neist langeb suve jooksul välja. Noorlinnu ülapool on tumepruun, alapoolel leidub valget, tavaliselt keset kurgualust, rinda ja kõhtu.

Suurus

Kehapikkus 77-94 cm, tiibade siruulatus 121-149 cm, kehakaal 2,2-3,6 kg.

Sarnased liigid

Eestis sarnaseid liike ei ole.

Levik

Levinud kõikidel kontinentidel välja arvatud Lõuna-Ameerika ja Antarktika.  Eestis levinud vastavalt sobiva biotoobi olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 15 000-25 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Valdavalt rändlind, kes esineb (300-1000) ka talvel. Kevadel saabub märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani. Sügisränne toimub peamiselt juuli lõpust septembri keskpaigani.

Toit

Kalatoiduline (särjed, mudilased jms), muu toit on ilmselt juhuslik (limused, putukad, koorikloomad, taimed). Sööb päevas keskmiselt 750 g kala.

Elupaik

Pesitseb Eestis kolooniatena nii rannikumere kui ka sisemaa järvede laidudel ja saartel või järvekalda vahetus läheduses.

Pesitsemine

Pesad rajatakse kas maapinnale, põõsastele või puudele. Eesti asurkonna kolooniates on olnud mõnikümmend kuni veidi üle paari tuhande pesa. Emas- ja isaslind ehitavad vetikatest, okstest ja muust kättesaadavast suure, kuni 1 meeter kõrge pesakuhila, kuhu emaslind muneb aprillist juunini 3-5 muna, ühe iga 2-3 päeva tagant. Munad on pruunikasrohelised ja tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Hauvad mõlemad vanalinnud 28-31 päeva. Haudumise ajal on munad jalgade peal. Pojad on peale koorumist abitud, neid toidavad mõlemad vanemad algul enda poolt seeditud toiduga, hiljem tahke toiduga. Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 50 päevaselt, vanematest sõltumatuteks 70 päevaselt peale koorumist.

Ohustatus ja kaitse

Kaitsealuste lindude hulka ei kuulu.

Levik ja arvukus Läänemaal

Kormoran on Läänemaal arvukas läbirändaja ja lokaalse levikuga haudelind. Kevadel ja sügisel võib Haapsalu ja Matsalu lahel kormorane suurte parvedena. Matsalus on neid hea vaadelda Keemu vaatetornist või Puise ninast. Kevadel kalade kudemisajal kohtab kormorane arvukalt ka Kasari jõe ääres.
Kui veel sajandivahetusel elas Matsalu rahvuspargi laidudel tuhandeid paare kormorane, siis praeguseks on nad muutunud pesitsejana vähearvukaks. Üheks põhjuseks on merikotkaste tugev asurkond, kes pesitsuskolooniatest kormoranipoegi saagiks püüavad. Seetõttu jääbki kormorane Matsalu aladele vähe pesitsema. Küll võib kormoranide pesitsuskolooniat vaadelda Sutlepa mere ääres asuvast vaatlustornist.