Lauk
- Lauk, Valguta
- https://i0.wp.com/linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/Lauk-f.Janne-Polluaas.jpg?fit=1024%2C682&ssl=1
- Keemu linnud
- https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/11_Lauk_120418aa202619_Valguta.mp3
Lauk. Foto: Janne Põlluaas
Tutvustus
lad. Fulica atra (L.)
ingl. Common Coot
Rahvapäraseid nimesid: rookana, järvekana, vesikana
Staatus Eestis
Haudelind, läbirändaja, talvituja.
Välimus
Ümmarguse laia kere, lühikese saba ja väikese ümara peaga ruiklane. Kere nõgihall, pea must, nokk ja laup valged. Lennul on näha tiiva küünraosa valge tagaserv. Jalad tugevad, varbad pikad ja sagarlestadega. Noorlinnu külgpea, eeskael ja rind on rohekasvalged, üldvärvus hallikaspruun. Udusulis poeg on must, peas punast ja sinist, kaelus kollakaspruun.
Suurus
Kehapikkus 36-42 cm, tiibade siruulatus 70-80 cm, kehakaal 600-1200 grammi.
Sarnased liigid
Tait.
Levik
Levinud Euraasia ja Põhja-Aafrika metsa-, stepi-, kõrbe-, ja subtroopilise vööndi veekogudel ning Austraalias ja Uus-Guineas. Skandinaavias on levinud vaid lõunapoolses osas ning puudub ka Põhja-Siberist. Eestis sage haudelind.
Arvukus
Eestis pesitseb 1500-3000 haudepaari.
Esinemisaeg
Saabub märtsis-aprilli alguses, lahkub novembris-detsembris. Liigi talvine arvukus kõigub 50 ja 2500 linnu vahel. Augusti lõpus hakkab roostikurikastesse lahtedesse ja suurematesse järvedesse kogunema hulgaliselt läbirändajaid, nende arvukus saavutab maksimumi oktoobris, mil nt Matsalu siselahel võib peatuda 20 000-30 000 lindu.
Toit
Kõigesööja, toitudes peamiselt veetaimedest ja erinevast väiksemat sorti vees saadaolevast elussaagist.
Elupaik
Pesitseb taimestikurikastel järvedel ja madalamatel merelahtedel, samuti suurematel jõgedel ja settetiikidel ning roostikes.
Pesitsemine
Pesa rajab madalasse vette või veekogu vahetusse lähedusse ja see kujutab endast kuivanud taimevarte kuhja. Pesa vooderdatakse märgade pilliroo jt taimede lehtedega. Kuivanuna muutub pesa siledaks ja läikivaks. Mais muneb emaslind 5-7 kollakat, väikeste hallide täppidega muna, mida haub ligikaudu 22 päeva. Pesahülgajad pojad on võimelised pesast lahkuma kohe pärast kuivamist. Pojad lennuvõimestuvad juuli teisel poolel.
Ohustatus ja kaitse
Looduskaitse alla ei kuulu. Peamiseks ohuallikaks on veekogude saastumine. Pesale ja munadele on ohuks röövlinnud ja -loomad. Lauk on jahilind.
Levik ja arvukus Läänemaal
Lauk on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Rände ajal moodustavad laugud Matsalu ja Haapsalu lahel tuhandetest lindudest koosnevaid tihedaid parvi.
Lauke on väga hea vaadelda Haapsalu Tagalahe ääres, Saunja lahel. Neid peatub rohkesti ka Matsalu siselahel, kus nad on kõige paremini vaadeldavad Keemu vaatetornist.
Pesitsevad laugud asustavad siselahtede ja järvede roostikke.