Laululuik

lad. Cygnus cygnus (L.)
ingl. Whooper Swan

Rahvapäraseid nimesid: suur luik, joude.

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Suur, valge sulestikuga lind. Kevadel ja suvel on paljudel pea ja kael määrdunudpruun. Kael pikk, ujudes hoiab selle ülaosa püstiselt. Pikk kiilukujuline, ulatuslikult kollane mustatipuline nokk, mille kollane ala ulatub silmast sõõrme alla. Noorlind on hall, pruuni varjundiga, kuid selgest vähem pruun ja heledam kui noor kühmnokk-luik. Nokk on vanalinnu omast erinev – musta asemel roosa, kollase asemel valkjas.

Suurus

Kehapikkus 140-160 cm, tiibade siruulatus 205-235 cm, kehakaal 6-11 kg.

Sarnased liigid

Kühmnokk-luik, väikeluik.

Levik

Pesitseb Euraasia põhjaosa tundra- ja taigaaladel, vähesel määral ka lõuna pool kuni Kesk-Euroopani. Talvitub enamasti Kesk- ja Lääne Euroopas (suurimad talvituspopulatsioonid Saksamaal ja Taanis). Eestis on pesitsevate paaride arvukus viimastel aastakümnetel järjest suurenenud ja muutnud varasema läbirändaja juba arvestatavaks pesitsejaks.

Arvukus

Eestis pesitseb 250-300 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsis, läbirändel peatub Eestis kevadel mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini teel põhjapoolsetele märgaladele. Väiksearvuline pesitseja. Talvitub 1000-3000 väikeluike.

Toit

Laululuik toitub eelkõige taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad.

Elupaik

Rännetel peatuvad nii merel kui ka siseveekogudel, pesitsevad paarid peidetumatel rabajärvedel, merelahtedel jm.

Pesitsemine

Pesitseb mai lõpul, juunis. Pesa ehitavad nii emas- kui isaslind koos. Emaslind muneb 4-6 kollakasvalget muna, mida haub umbkaudu 36 päeva. Pojad on võimelised kohe pesast lahkuma ning ujuma, ehkki eelistavad alguses kasutada transpordivahendina ema selga. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate loomade II kategooriasse. Poegi võivad ohustada merikotkas ja maismaakiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Laululuik on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja tavaline läbirändaja. Kevadel ja sügisel peatub laululuiki kõige arvukamalt Matsalu ning Haapsalu lahel. Varakevadel kui siselahed on veel osaliselt jääs tulevad häälekad laululuiged tihti ka põldudele toituma.
Kõige parem on laululuiki vaadelda Haeska ja Keemu vaatetornist ja Haapsalu Promenaadilt. Talvitama jäänud laululuiged tegutsevad eelkõige Noarootsi poolsaare ja Vormsi saart ümbritseval rannikul.