Liivatüll

lad. Charadrius hiaticula L.
ingl. Ringed Plover

Rahvapäraseid nimesid: liivarüüt

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Vanalinnu jalad ja nokatüvik on oranžid, iseloomulik tiivavööt valge. Emaslinnu must pea ja rinnavööt sageli pruunisegused ning ei paista nii selged ja puhtad nagu isaslinnul. Talvel on jalad sageli veidi tuhmimad oranžid ja nokk mõnikord üleni must. Väiketülliga võrreldes jässakam ja rinnakam pisut lühemate tertsiaalide ja pikema laba-hoosulgede üleulatuvusega.  Noorlinnu pea ja rinna tume muster on pruun ja mitte must, rinnavööt kitsam või sageli ei ulatu keskel kokku, ülapool peene soomusmustriga, nokk pleni tume või nokatüvikul vähese kollasega, jalad tuhmoranžid kuni kollakad.

Suurus

Kehapikkus 17-19,5 cm, tiibade siruulatus 35-41 cm, kehakaal 50-65 g.

Sarnased liigid

Väiketüll.

Levik

Arktika ja parasvöötme põhjaosa liik, kes on levinud Baffini saartest ja Gröönimaast läbi kogu Põhja-Euraasia tundrate Tšukotka poolsaareni Kirde-Siberis. Kõrgarktika tundrate liigina on paiguti levinud ka Loode- ja Põhja-Euroopas ning kohati ka mõne Euroopa riigi maapiirkondades. Talvitusalad asuvad Euroopas ja Loode-Aafrikas. Eestis tüüpiline rannikulind.

Arvukus

Liivatülli arvukus Eestis on vähemalt viimase 50 aasta jooksul pidevalt vähenenud. Meil pesitseb 1000-2000 haudepaari.

Esinemisaeg

Esimesed liivatüllid saabuvad meile märtsi lõpus. Põhjapoolsete asurkondade läbiränne vältab kogu aprilli ja maikuu. Sügisränne on aktiivseim augusti lõpust septembri keskpaigani ning lõpeb oktoobris.

Toit

Liivatülli põhitoiduse moodustavad selgrootud loomad, peamiselt erinevad veelimused.

Elupaik

Kuna liivatülli näol on Eestis tegemist tüüpilise rannikulinnuga, kohtab seda liiki pesitsejana eelkõige saartel ja mererannikul, kus ta asustab hõreda ja madala taimestikuga liivaseid ja kiviklibuseid rannalõike.

 Pesitsemine

Liivatüll ehitab oma pesa maapinnal kraabitud lohku, mille vooderdab ühesuuruste väikeste kivikeste, veetigude kodade või murusel alal ka väheste kõrtega. Rannaheinamaadel ei ole harulduseks ka liivatülli pesa sõnnikul. Pessa muneb emaslind mai lõpust juuni keskpaigani 4 valkjashalli mustade täppide ja kriipsudega muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad juuni keskel ning lennuvõimestuvad juulis. Pesakond püsib mõnda aega koos, sügisrände alguseks laguneb, linnud kogunevad suurtesse parvedesse ja lahkuvad.

Ohustatus ja kaitse

Liivatüll kuulub kaitstavate liikide III kategooria hulka. Vaenlasteks on eelkõige suured kajakad ja väikekiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Liivatüll on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Matsalu rahvuspargi hooldatud madalmurused rannaniidud on nendele lindudele väga oluliseks pesitsuskohaks. Liivatülle võib märtsist oktoobrini kohata Matsalu rahvuspargis mitmel pool. Hästi on nad vaadeldavad Keemu ja Haeska vaatetornist või Põgari-Sassi bussipeatuse juures olevast parkmistaskust. Rändel peatuvaid liivatülle võibki kõige arvukamalt näha just Põgari-Sassi rannaniidul, aga ka Noarootsis Riguldi rannas.