Linavästrik

lad. Motacilla alba (L.)
ingl. White Wagtail

Rahvapäraseid nimesid: jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja. Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, linamõõtja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, harvaesinev talvituja.

Välimus

Sale ja nõtke, pika kitsa must-valge sabaga lind. Värvuselt üleni must, valge ja hall, kõigis sulestikes tume rind. Noorlinnu kiirukülg on tume.

Suurus

Kehapikkus 16,5-19 cm, tiibade siruulatus 25-30 cm, kehakaal 18-23 g.

Sarnased liigid

Hänilane.

Levik

Üle kogu Euraasia levinud liigina on linavästrikul registreeritud 3 rassi ja 11 alamliiki ning hulgaliselt üleminekuvorme. Meil pesitsev alamliik Motacilla alba alba on levinud Kagu-Gröönimaast, Islandist ja Fääri saartest üle kogu Euroopa kuni Ida-Uuraliteni, asustades ka Türgit ja sellest ida poole jäävaid alasid. Talvitusalad asuvad Lõuna-, Lääne ja Ida-Aafrikas (Uganda, Keenia, Malaavi, Tansaania), Araabia poolsaarel ja Edela-Aasias. Eestis üldlevinud haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 150 000-200 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Sügisränne algab augustis ja kestab oktoobrini, viimaseid ära lendajaid on aga kohatud veel detsembri alguses. Mõnel aastal võivad üksikud isendid Eestis ka talvituda.

Toit

Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahelt selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid (sagedamini mardikaid ja nende tõuke), aga ka seemneid.

Elupaik

Asustab kõiki maastikutüüpe, välja arvatud tihedad metsad. Pesitseb nii mererannikul kui ka väikesaartel, jõgede, järvede ja rabalaugaste kaldail, kuid enamik elupaiku on siiski seotud inimasulatega.

Pesitsemine

Pesa hakkab ehitama mai alguses. Selleks otsib sobiva poollahtise õõnsuse või mõne muu varjualuse, kas maapinnal või kuni mitme meetri kõrgusel, kuhu rajab kausilaadse ehitise. Mai alguses muneb 4-6 muna, mida haub ligikaudu 13 päeva. Enamasti on samal aastal veel teinegi kurn. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Pojad lennuvõimestuvad alates mai lõpust või juuni algusest.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla.

Levik ja arvukus Läänemaal

Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.