Merikajakas

lad. Larus marinus (L.)
ingl. Great Black-backed Gull

Rahvapäraseid nimesid: suur kull, kala-, räime-, riida-, siia-, loukskull, kalakotkas, auli-, klou-, krou-, hülgekajakas, klou, lorv

Staatus Eestis

Haudelind ja läbirändaja, talvituja.

Välimus

Eesti suurim kajakas. Jämeda kaela, väga tugeva noka, mustja ülapoole ja valge alapoolega. Kuni 1,5 aasta vanuseni puudub seljal must värvus ja ta on teistest halli mantliga kajakatest raskesti eristatav. Sulgedeta kehaosade värvus kujuneb järk-järgult – noore linnu üleni must nokk läheb üle vanalinnu punase nasaralaigugas kollaseks nokaks, silm pruunist kollakashalliks. Jalad on igas rüüs roosad.

Suurus

Kehapikkus 61-74 cm, tiibade siruulatus 144-166 cm, kehakaal 1,2-1,8 kg.

Sarnased liigid

Hõbekajakas, tõmmukajakas.

Levik

Levinud Põhja-Atlandi rannikuil ja saartel ning Läänemerel. Venemaal Koola poolsaarel ja Valge mere ümber on 3000-4000 paari pesitsejaid. Levila laieneb ka Põhja-Ameerikasse. Eestis tavaline Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul, avamere laidudel.

Arvukus

Eestis pesitseb 1000-1500 haudepaari.

Esinemisaeg

Kevadel saabuvad oma pesitsuspaikadele märtsikuu jooksul, lahkuvad enamasti novembri lõpus või detsembri alguses. 500-1000 merikajakat jääb Eestisse talvituma. Talve veedavad nad jäävabadel rannikutel ja sadamates.

Toit

On küll kõigesööja (sh linnumunad ja -pojad, raiped), põhitoiduks aga kalad.

Elupaik

Võime kohata üksnes merel, sisemaale ta ei tule. Alati leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos väiksemate kajakatega laevu saatma lendavad. Pesitseb peamiselt väikestel, rannikust kaugemal asuvatel meresaartel, vähesel määral kõrgetel mererannikutel ja rannikulähedastel suurtel rändrahnudel, mõnikord ka rannikulõugastel.

Pesitsemine

Pesa teeb tavaliselt saare rannavööndisse mõne kivi äärde, eriti meeldivad talle saarte pikalt merre ulatuvad sääred. Sobivalt kivisel, vähese taimestikuga saarel võib merikajaka asustustihedus küündida hõredate koloonianatena üle 60 paari/ha. Pesa on kogukas (läbimõõt 60-70 cm) oksaraagudest, taimedest ja vetikatest kuhi, mis seestpoolt on sulgedega vooderdatud. Aprilli lõpus muneb emaslind 2-3 muna. Haudumist alustatakse peale esimese muna munemist, hauvad mõlemad vanemad 26-30 päeva. Pojad kooruvad erineval ajal, neid toidavad mõlemad vanalinnud. Poolekuuselt tekib poegadele korralikum sulgkate ja lendamist õpivad nad 1,5-2 kuu vanuselt. Kuni sügiseste hulguränneteni või soojematele aladele lendamiseni jääb perekond aga kokku. Oma perekonda hakkavad noored merikajakad looma kolmandal eluaastal.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitstavate lindude hulka. Suurimaks ohuks on pesade ja poegade uppumine üha sagedasemaks muutuvates tormides.

Levik ja arvukus Läänemaal

Merikajakas on Läänemaa rannikul tavaline, kuid kõikjal võrdlemisi väikesearvuline kajakaliik. Merikajakaid kohtab nii mererannikul, siselahtedel kui ka rannikujärvedel. Matsalu rahvuspargis saab neid vaadelda näiteks Keemu ja Puise sadamate juures, aga ka Haeskas ning Põgari-Sassis. Levinud on merikajakad ka Haapsalus ja Noarootsi piirkonnas.
Väga tihti istuvad merikajakad suurtel kividel, kus neid saab pikalt jälgida.