Mustsaba-vigle

lad. Limosa limosa
ingl. Black-tailed Godwit

Rahvapäraseid nimesid: viglitaja, vitoogudi, tormilind, põldkana, lahetauss, nepp

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Pika kaela ja sirge nokaga üsna suur kahlaja. Lennul näha lai valge tiivavööt, must sabavööt, neljakandiline valge päranipulaik, pea ja kael sama pikad kui saba ja jalad, mis kokku moodustavad iseloomuliku väljavenitatud silueti. Nokk suvel kollane või oranž, talvel roosa. Isaslind on suvel eredama ja silmapistvama oranžpruuni sulestikuga kui emaslind. Kõhu ja saba alapoole kattesuled on valkjad, küljed jämedate põiktähnidega. Talvel rind ja ülapool ühetooniliselt hele-pruunikashallid. Noorlinnu kael ja rind oranžkreemika varjundiga, tiiva-kattesuled heleda soomusmustriga ja ümmarguste tumedate tipulaikudega.

Suurus

Kehapikkus 37-42 cm (sh nokk 8-11 cm), tiibade siruulatus 63-74 cm, kehakaal 160-440 grammi.

Sarnased liigid

Vöötsaba-vigle.

Levik

Pesitseb Palearktise paras- ja boreaalses vöötmes, talvitub Aafrikas, Lähis-Idas, Aasia lõunaosas ja Austraalias. Eestis kohatise levikuga haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 500-700 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsi lõpus-aprilli alguses. Pesitsuskohtadelt lahkub juulis. Augustis-septembris toimub sügisene läbiränne.

Toit

Toitub putukatest ja nende vastetest, rõngusussidest, molluskitest, koorikloomadest, ämblikutest, kala munadest ning konna kudest ja kullestest; talvel peamiselt ussidest ja limustest.

Elupaik

Eestis pesitseb mustsaba-vigle soodes (eelistatult siirdesoo-osas), rannaniitudel ja luhtadel, kohati ka rannalähedastel laidudel. Eelistab väheste ja madalate mätastega pinda, samuti intensiivselt või pool-intensiivselt karjatatud või niidetud ala.

 Pesitsemine

Pesa ehitab kohale, kus taimestik on kõrgem kui  pesa ümbritseval alal. Madal taimestik ümber pesa võimaldab hauduvatele lindudele paremat ülevaadet ümbruskonnast, mis annab neile võimaluse märgata kiskjaid õigeaegselt. Pesalohk vooderdatakse kõrtega. Aprillis-mais muneb emaslind 4 rohekaspruuni laigulist muna. Hauvad mõlemad vanemad vaheldumisi 22-25 päeva. Paar päeva pärast poegade koorumist lahkub emaslind talvituspaika, isaslind jääb veel mõneks ajaks koos võsukestega. Umbes 20 päeva pärast peale koorumist noored lennuvõimestuvad, misjärel mõned neist jäävad veel pesitsuspaikadele, teised aga lahkuvad pesitsuspaikadelt koos isaslinnuga. Kuna isaslind ei tea, kuhu emane talvituma lendas, siis valib ta suvalise talvituspaiga. Uuel pesitsushooajal kohtuvad nad eelmise aasta pesapaigas. Selline suhe kestab mitmeid aastaid. Uut paarilist hakatakse otsima alles siis, kui üks pooltest ei saabu pesitsuspaika.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Euroopa asurkonna kahanemise peamiseks põhjuseks peetakse pesitsusalade seisundi halvenemist, mis võib väljenduda nii majandamise intensiivistumises ja alade kuivendamises kui ka (Eestis eelkõige) pool-looduslike elupaikade majandamise vähenemises. Vähem teada, ent potentsiaalselt olulised ohud on elupaikade hävitamine rändeteel ja talvitusaladel ja putukamürkide kasutamine Ida-Aafrika talvitusaladel. Negatiivset mõju avaldavad keskkonnareostus, rüüste pesitsusaladel, häirimine inimese poolt ja jahipidamine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.