Naerukajakas

lad. Larus ridibundus L.
ingl. Black-headed Gull

Rahvapäraseid nimesid: kärr(kajakas), kärv, kärts-, käru-, kärikajakas, näru(kajakas), niru, järverääk

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Lennul eristub teistest kajakatest tiivalaba valge eesserva poolest, valge eesserva taga on selge hallikasmust laik. Pea suhteliselt väike, kael pikk, saba lühike, tiivad teravaotsalised. Vanalind on suvel tumepruuni pea ja tumepunaste noka ning jalgadega, talvel tumeda kõrvaalaga, nokk ja jalad punased või pruunikaspunased, nokk tumeda tipuga. Noorlinnul on ookerpruun ülapool ja pea, pruunid tiiva-kattesuled, must sabavööt, kollakasroosad jalad ja nokk.

Suurus

Kehapikkus 35-39 cm, tiibade siruulatus 86-99 cm, kehakaal 205-340 g.

Sarnased liigid

Väikekajakas.

Levik

Levinud Kagu-Gröönimaast Kamtšatka poolsaareni Siberis ja Põhja-Hiinas. Suuremas osas areaalist rändlind. Baltimaades pesitsevad naerukajakad talvitavad peamiselt Madalmaades, aga ka Saksamaal ja Inglismaal. Eestis tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 25 000-35 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Tihti saabuvad esimesed linnud Eestisse juba veebruaris, enamus siiski märtsikuu jooksul. Sügisränne algab noorlindude lahkumisega juulis ja kestab septembri lõpuni. Kõige viimased lahkuvad detsembri algul, väike osa (500-3000) jääb lahtistele veekogudele talvituma.

Toit

Toitub maast, veest ja õhust püütud pisikestest loomadest – putukatest, nende vastsetest, tigudest, vihmaussidest, hiirtest ja konnadest. Sügisel võivad süüa ka seemneid, tammetõrusid ja marju.

Elupaik

Eestis peamiselt koloniaalselt pesitsev liik, kes asustab meelsasti meresaari ja rannikuroostikke, kuid keda võib (ja paiguti väga suurte kolooniatena) pesitsemas leida ka siseveekogudel, olgu nendeks siis rabajärved või poldrialad. Järjest rohkem näeme kajakaid ka linnas – eriti kevadel, sest ta saabub meile enne, kui pesapaikade juures jää veekogudelt ära sulab ja linnades on kergem toitu leida.

 Pesitsemine

Pesa ehitavad mereranna, järve või jõe kaldale, see kujutab endast kuivade kõrte kuhjatist mõnel mättal. Aprilli lõpul või mais muneb emaslind kolm, harvem kaks või neli muna. Haudumine kestab 23-26 päeva ning selles osalevad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse 4-5 korda päevas 34-36 päeva. Koorunud pojad suudavad püsti seista juba 12-16 tunni möödudes. 10 päeva vanustena hülgavad nad pesa ja kolivad tiheda taimestiku varju, ligi paarikümne päeva vanustena uitavad juba iseseisvalt ringi. Lennuvõimelised on pojad nelja-viie nädalaga, iseseisvuvad kuu vanustena.

Ohustatus ja kaitse

Looduskaitse alla ei kuulu. Täiskasvanud lindudel olulisi vaenlasi pole, küll aga esineb pesade kahjustamist näiteks teiste kajakaliikide poolt.

Levik ja arvukus Läänemaal

Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.