Nurmkana

lad. Perdix perdix (Alt.)
ingl. Grey Partridge

Rahvapäraseid nimesid: püü, oraspill, kaerapüü, tudukana, kägarpüü, karapatka, adrikas

Staatus Eestis

Haudelind, talvituja.

Välimus

Jässakas, ümmarguse kere ja peaga faasanlane. Sulestik on peamiselt hallikaspruun, “nägu” ja kurgulaune oranžpunased, külgkerel kastanpruunid ristvöödid, rind tuhkhall ja peeneviiruline, kõhul suur hobuserauakujuline mustjaspruun laik. Sugupooled on sarnased, kuid emaslinnu kõhualune laik on tunduvalt väiksem ja ähmasem. Noorlind on kollakas- ja hallikaspruun.

Suurus

Kehapikkus 28-32 cm, tiibade siruulatus 45-48 cm, kehakaal 220-475 grammi.

Sarnased liigid

Põldvutt, rukkirääk.

Levik

Levinud Euroopa taigavööndi keskosa ja Vahemere vahel ning Lääne-Siberis taigavööndi lõunaosa ja poolkõrbevööndi vahel, ka Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis on levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi.

Arvukus

Eestis pesitseb 2000-4000 haudepaari.

Esinemisaeg

Paigalind.

Toit

Toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Pojad toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt.

Elupaik

Tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja aiad. Paksu lumikatte korral tulevad inimasulate ja teede lähedusse. Harjuvad kergesti erinevate elule mitteohtlike häireelementidega.

Pesitsemine

Monogaamne liik, paarid moodustavad juba märtsi keskpaigas. Pesa paikneb tavaliselt kas teraviljapõllul või tihedas rohus mõne varjava puu või põõsa varjus, on suhteliselt sügavalt maasse kraabitud ja sinna on kuhjatud kuiva rohtu. Aprilli lõpul või mais muneb 10-26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna, mida haub 24-25 päeva. Poegade hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanemad. Pojad on pesahülgajad, lahkuvad pesast kohe pärast koorumist ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda.

Ohustatus ja kaitse

Jahilind, looduskaitse alla ei kuulu. Pesitsemise ajal ohustavad põllumajanduslikud tööd, samuti ka põldude saastamine taimekaitsevahenditega.

Levik ja arvukus Läänemaal

Nurmkana on kogu Läänemaal väikesearvuline haudelind ja talvitaja. Matsalu põllumaastikel on nurmkanad veel küllaltki tavalised kanalised, keda peidulise eluviisi tõttu pole siiski sugugi kerge näha. Väljaspool pesitsusaega tulevad nurmkanad mõnikord toituma ka päris mererannikule.
Kergem on nurmkanasid kohata talvel lumega, mil nad tulevad sagedamini toituma majade lähedusse ning teepervedele.