Punaselg-õgija

  • Punaselg-õgija, Hinnomäe
  • https://i0.wp.com/linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/IMT_6081.jpg?fit=1024%2C682&ssl=1
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/30_Punaselg-ogija_090528aa200145_Hinnomae.mp3

Punaselg-õgija (isane). Foto: Roger Erikson

Tutvustus

lad. Lanius collurio L.
ingl. Red-backed Shrike

Rahvapäraseid nimesid: rukkivarblane, pajuharakas, rukkiharakas

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Isaslinnu rind ja kõht hele-pruunikasroosad, kerekülg viirudeta, kurgualune valge, kiird helehall, selg punapruun. Lai must silmatriip küünib mõnikord üle nokatüviku, maski kohal on sageli kitsas valge triip, mis ulatub ümber lauba. Saba must, tüviku välisserv valge. Emaslinnu alapool beežikasvalge jämedate hallide viirudega. Kiird pruun või pruunikashall, kukal hallikas, selg tuhmim kui isaslinnul. Silmatriip pruun, sageli hele valjasriba, saba tumepruun kitsa valge servaga. Noorlind näeb välja nagu emaslind, kuid enamasti on ülapool punapruunikam ja tugevasti viiruline.

Suurus

Keha pikkus 16-18 cm, tiibade siruulatus 24-27 cm, kehakaal 25-35 g.

Sarnased liigid

Hallõgija.

Levik

Levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 30 000-40 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub tavaliselt mai keskel, lahkuvad augustis-septembris.

Toit

Peamiseks toiduks on putukad, harvemini väikesed selgroogsed. Õgijatele on iseloomulik toidutagavarade soetamine, mida nad talletavad teravate oksatüügaste, okaste või okastraadi otsa pistetuna. Vahel leitakse põõsast mitmeid “vardasse aetud” suuri putukaid, konni ja harva ka väikesi linde või hiiri.

Elupaik

Elupaigaks on igasugused hõredad leht-, sega- ja okaspuistud, kõige sagedamini puisniidud ja põõsastikud.

Pesitsemine

Kohe pärast saabumist valib isalind omale pesitsusterritooriumi. Kuni emalinnu saabumiseni on ta loid ja vaikiv, pärast seda muutub aga liikuvaks ja “jutukaks”. Pesakoha valib isalind ja pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Pesa ehitatakse tavaliselt madalasse põõsasse, risuhunnikutesse või heki sisse, materjaliks on peened raokesed, sammal ja rohukõrred. Emaslind muneb juunis 5-6 tavaliselt rohekat muna, mida ta üksi 14-16 päeva haub. Poegade toitmisega tegeleb peamiselt isalind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

Levik ja arvukus Läänemaal

Punaselg-õgija on Läänemaal tavaline haudelind. Teda kohtab nii põõsastikega talumaastikus kui rannakadastikes. Matsalus võib punaselg-õgijaid vaadelda õige mitmel pool. Rohkesti pesitseb neid näiteks Puise poolsaarel, kus teeäärsetes põõsastikes pesitsevaid linde on kerge vaadelda.