Räästapääsuke

lad. Delichon urbicum (L.)
ingl. House Martin

Rahvapäraseid nimesid: surtsik, valge-, vilu-, müüri-, katuse-, savi-, pori-, sopa-, läku-, pott-, linna-, purt-, sorts-, vurts-, lärts-, türkpääsuke, -päästlane

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Kergesti tuntav kriitvalge päranipuala järgi, mis on teravas kontrastis muus osas musta ülapoolega. Kiird, eesselg ja õlasulestik sinise läikega, alapool valge. Must saba on lühike ja mõõduka väljalõikega (pikki tüürsulgi pole). Maapinnal paistavad üleni valged sulis jalad. Noorlind on nagu vanalind, kuid ülapoolel on sinist läiget vähem ning kurgualune ja puguala on pruunikashallisegused, alanoka tüvikul veidi kollast.

Suurus

Kehapikkus 13,5-15 cm, tiibade siruulatus 25-29 cm, kehakaal 12-22 g.

Sarnased liigid

Suitsupääsuke, kaldapääsuke.

Levik

Levinud Lääne-Euroopast Lääne-Siberini ja Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani. Baltimaades ja Skandinaavias pesitsev populatsioon talvitab rõngastusandmetele tuginedes Zambias, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Eestis üldlevinud inimkaasleja.

 Arvukus

Eestis pesitseb 50 000-100 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub kevadel mai alguses või juba aprilli lõpul. Äraränne kestab kogu augustikuu ja lõpeb reeglina septembri alguses.

Toit

Toitu püüab räästapääsuke alati õhust, enamasti väikeseid mardikaid, sääski ja kärbseid.

Elupaik

Räästapääsuke on Eestis peamiselt kultuurmaastiku lind, kes eelistab pesitseda kivist või betoonist hoonete räästaste all (kohati 40-200 paariste kolooniatena), kuid kes pesitseb suhteliselt sageli ka looduslikes oludes, moodustades suuri kolooniaid põhjaranniku ja Saaremaa järskudel paekallastel.

 Pesitsemine

Sageli pesitseb tihedalt koos koloonias suur hulk linnupaare. Pesa ehitavad mõlemad vanemad mudast ja savist ning vooderdavad selle väikeste sulgede, udusulgede või taimekiududega. Mai keskel muneb emaslind 3 – 7 muna, mida haub 12 – 13 või kuni 22 päeva. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm on ilus, püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja rutatakse taas mune soojendama. Nälja vastu on pääsukestel kujunenud tardumusuni: mehhanism, mis alandab kehatemperatuuri ja ainevahetuse intensiivsust ja seeläbi toiduvajadust. Sama abinõu saavad kasutada ka pojad, kui vanemad on pikal toiduotsimisrännakul. Koorunud pääsupojad viibivad pesas süüa oodates harilikult ligi kolm nädalat, lendamas võib neid näha alates juuni keskpaigast.

Ohustatus ja kaitse

Räästapääsuke ei kuulu looduskaitse alla. Pesadele võivad pahatihti ohuks osutuda inimesed, kellele ei meeldi, et nende räästa alla pesa ehitatakse ja selle ära lõhuvad. Kui pesa asukoht on halb ja sellele on hea ligipääs, võib räästapääsukest ohustada ka kodukass.

Levik ja arvukus Läänemaal

Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.