Rabahani

lad. Anser fabalis rossicus

ingl. Tundra Bean Goose

Rahvapäraseid nimesid: põlluhani, parvehani, kivihani

Staatus Eestis

Läbirändaja.

Välimus

Enamasti tume, pikatiivaline, tumeda pea ja kaelaga haneline. Seesmised hoosuled ja pealtiiva katesuled selgete valgete ääristega. Eristub hall- ja lühinokk-hanest oranžide jalgade poolest, lennul on tiivapealne ja -alune tume, selg on niisama tume kui küljed. Paljudel on nokatüvikul kitsas valge rant, sellised võivad meenutada suur-laukhane. Hallhanest eristab peenem kael, väiksem pea, saledam nokk ja kere.

Suurus

Kehapikkus 69-88 cm, tiibade siruulatus 140-174 cm, kehakaal 3-3,6 kg.

Sarnased liigid

Lühinokk-hani, suur-laukhani, hallhani.

Levik

Pesitseb tundras ja okasmetsavööndi põhjaosa rabadel ja jõedeltades. Talvitub Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestis harilik läbirändaja.

Arvukus

Eestis ei pesitse, läbirändajana rohkearvuline.

Esinemisaeg

Eestis võib kohata märtsist maini ja septembrist novembrini.

Toit

Sööb ainult taimset toitu – taimeosi, vilja jms.

Elupaik

Elupaigana eelistab soid ja luhtasid, samuti järvi. Pesitseb kõrvalistes taigarabades, jõedeltadel ja järvikutel või tundra märgaladel.

Pesitsemine

Ehitab pesa maapinnale mõne puu või võsa varju vee lähedale. Pesamaterjalina kasutab rohtu ja sulgi. Emaslind muneb 4-8 muna, mida haub 28-29 päeva. Isahani valvab samal ajal pesa. Pojad on koorudes kohe ise võimelised end toitma ja lennuvõimestuvad u 40 päeva vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Ohustavad röövlinnud ja kiskjad. Ohuks on ka inimtegevus põldudel ja heinamaadel.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rabahani on kevadel ja sügisel Läänemaal arvukas läbirändaja, keda võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning nende lähiümbruses asuvatel põldudel. Enamasti seltsivad rabahaned ühes oma arvukamate lähisugulaste – suur-laukhanedega.

Rabahanesid on hea vaadelda Haeka ja Rannajõe vaatetornist või Saunja lahe ääres asuvast Kirimäe linnutornist.