Rabapistrik

lad. Falco peregrinus Tunst.
ingl. Peregrine Falcon

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Mittepesitsev suvelind, läbirändaja.

Välimus

Tugev, kogukas, lihaseline ja laia rinnaga lind. Tiivad teravaotsalised, küünraosa üsna lai, saba keskmise pikkusega. Sõudelend kiirete, üsna madalate tiivalöökidega. Vanalinnu ülapool on kiltkivihall heledama sinakashalli tagaselja, päranipuala ja sabapealsete kattesulgedega. Alapool valge peente ja tihedate mustade viirudega tagarinnal ja kogu kõhul. Eesrind, kurgualune ja külgkael on mustrita valged ning tugevas kontrastis musta “kapuutsi” ja selgelt paistva laia haberibaga. Noorlind on äratuntav jämetriibulise alakeha ja pruuni varjundiga ülapoole, aga ka peene heleda triibuga tiiva-kattesulgede järgi.

Suurus

Kehapikkus isasel 38-45 cm, emasel 46-51 cm. Tiibade siruulatus isaslinnul 89-100 cm, emaslinnul 104-113 cm, kehakaal isaslinnul 580-750, emaslinnul 950-1100 grammi.

Sarnased liigid

Väikepistrik, jahipistrik.

Levik

Veel eelmise sajandi keskpaigas oli laialt levinud kogu maailmas, praeguseks on aga arvukus langenud küllaltki kriitilisse seisu. Eestis on lakanud pesitsemast.

Arvukus

Eestis ei pesitse.

Esinemisaeg

Saabub märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata.

Toit

Linnud, keda püüab õhus kas kiirel horisontaallennul jälitades või kokku tõmmatud tiivul kõrgelt alla sööstes. Esineb spetsialiseerumist kindlale liigile, näiteks tuvidele, varestele, partidele.

 

Elupaik

Pesitseb rannakaljudel või mäestikes, paiguti taigavööndis laiadel lagerabadel. Jahiala on pesitsusalast enamasti lahus ja selleks võib olla ka mererannik, järved.

Pesitsemine

Eestis ei pesitse. Pesa paikneb kaljueendil, harvem puu otsas suuremate lindude vanades pesades või (taigavööndis) maapinnal. Aprilli lõpul-mai algul muneb emaslind 2-4 heleda tausta ja punakaspruunide laikudega muna. Pojad kooruvad mai lõpus ja lennuvõimestuvad juuli keskel. Pesakond võib koos püsida augustini.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse. Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rabapistrik on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja. Eelkõige võib rabapistrikut siin vaadelda sügisel septembris ja oktoobris, harvem kevadrändel maikuus. Rabapistrikud peavad sageli jahti rannaniidu ja veepiiril toituvatele kahlajatele ning väiksematele partidele.
Kõige tõenäolisem on neid kohata Haeskas, Põgaris ja Puise ninas. Möödunud sajandi keskpaigas pesitses rabapistrik Läänemaal asuvas Marimetsa rabas, kuid käesoleval sajandil ei ole tema pesitsemist õnnestunud tõestada.