Rägapart

  • Rägapart
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/ragapart-isane-1024x676.jpg
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/ragapart_salvestusVRunnel.mp3

Rägapart (isane) Foto: Kilvar Kessler

Tutvustus

lad. Anas querquedula
ingl. Garganey

Rahvapäraseid nimesid: mudarätsik, kräkssoorsk

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja

Välimus

Pisut suurem kui piilpart, pikema ja tugevama noka ning pikema sabaga. Lennul on tiivad heledamad kui piilpardil. Isaslinnul hundrüüs lagipea lillakaspruun valge poolkuu kujulise vöödiga üle silma ja kuklakülje. Rind tumepruun, kehaküljed helehallid, õlasuled must-valged ja teravatipulised. Emaslind sarnaneb piilpardiga, ent on pisut kogukam, üleni hall nokk suurem ja tugevam, vähemärgatav tume triip põsel ja hele valjaslaik noka eel, mistõttu pea näib triibulisena; sabaküljel pole heledat laiku. Isaslind siirderüüs näeb välja nagu emaslind, kuid säilib heleda sinihalli eeservaga tiib. Noorlind näeb samuti välja nagu emaslind, ent kõhualune pole nii hele ja tiiva tagaserv on küünraosas kitsamalt valge.

Suurus

Kehapikkus 37-41 cm, tiibade siruulatus 59-67 cm, kehakaal 300-400 g.

Sarnased liigid

Piilpart.

Levik

Pesitseb pea kõikjal Euroopas, samuti Lääne-Aasias. Talvitub Aafrikas. Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 800-1000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabuvad aprillis, lahkuvad septembris-oktoobris.

Toit

Sööb peamiselt taimset toitu – veetaimi, võrsed jms, talvel ka seemneid. Suveperioodil sööb vähesel määral ka putukaid, koorikloomi ja molluskeid.

Elupaik

Pesitseb madalatel rohketoidulistel mageveekogudel, samuti ranna- ja lamminiitudel.

Pesitsemine

Pesaks on varjatud mättal asuv lohuke või põõsaalune. Emane muneb 8-11 muna ja haub neid 21-23 päeva. Pärast koorumist on pojad suutelised ise endale toitu otsima. Pojad saavad lennuvõimeliseks 35-40 päevaselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rägapart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Võrreldes teiste ujupartidega on tema arvukus oluliselt tagasihoidlikum.

Läänemaal pesitsevad rägapardid eelkõige rannaniitudel. Läbirändel peatuvaid linde võib kohata siselahtedel, üleujutatud luhaaladel ja mõnikord isegi mõisapargis olevatel tiikidel. Rägapardid on kõige paremini vaadeldavad Haeskas ja Puise ninas, samuti Silma looduskaitsealal Kirimäe poolsaarel asuvast linnuvaatlustornist.