Rägapart
- Rägapart
- https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/ragapart-isane-1024x676.jpg
- Keemu linnud
- https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/ragapart_salvestusVRunnel.mp3
Rägapart (isane) Foto: Kilvar Kessler
Tutvustus
lad. Anas querquedula
ingl. Garganey
Rahvapäraseid nimesid: mudarätsik, kräkssoorsk
Staatus Eestis
Haudelind, läbirändaja
Välimus
Pisut suurem kui piilpart, pikema ja tugevama noka ning pikema sabaga. Lennul on tiivad heledamad kui piilpardil. Isaslinnul hundrüüs lagipea lillakaspruun valge poolkuu kujulise vöödiga üle silma ja kuklakülje. Rind tumepruun, kehaküljed helehallid, õlasuled must-valged ja teravatipulised. Emaslind sarnaneb piilpardiga, ent on pisut kogukam, üleni hall nokk suurem ja tugevam, vähemärgatav tume triip põsel ja hele valjaslaik noka eel, mistõttu pea näib triibulisena; sabaküljel pole heledat laiku. Isaslind siirderüüs näeb välja nagu emaslind, kuid säilib heleda sinihalli eeservaga tiib. Noorlind näeb samuti välja nagu emaslind, ent kõhualune pole nii hele ja tiiva tagaserv on küünraosas kitsamalt valge.
Suurus
Kehapikkus 37-41 cm, tiibade siruulatus 59-67 cm, kehakaal 300-400 g.
Sarnased liigid
Piilpart.
Levik
Pesitseb pea kõikjal Euroopas, samuti Lääne-Aasias. Talvitub Aafrikas. Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind.
Arvukus
Eestis pesitseb 800-1000 haudepaari.
Esinemisaeg
Saabuvad aprillis, lahkuvad septembris-oktoobris.
Toit
Sööb peamiselt taimset toitu – veetaimi, võrsed jms, talvel ka seemneid. Suveperioodil sööb vähesel määral ka putukaid, koorikloomi ja molluskeid.
Elupaik
Pesitseb madalatel rohketoidulistel mageveekogudel, samuti ranna- ja lamminiitudel.
Pesitsemine
Pesaks on varjatud mättal asuv lohuke või põõsaalune. Emane muneb 8-11 muna ja haub neid 21-23 päeva. Pärast koorumist on pojad suutelised ise endale toitu otsima. Pojad saavad lennuvõimeliseks 35-40 päevaselt.
Ohustatus ja kaitse
Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.
Levik ja arvukus Läänemaal
Rägapart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Võrreldes teiste ujupartidega on tema arvukus oluliselt tagasihoidlikum.
Läänemaal pesitsevad rägapardid eelkõige rannaniitudel. Läbirändel peatuvaid linde võib kohata siselahtedel, üleujutatud luhaaladel ja mõnikord isegi mõisapargis olevatel tiikidel. Rägapardid on kõige paremini vaadeldavad Haeskas ja Puise ninas, samuti Silma looduskaitsealal Kirimäe poolsaarel asuvast linnuvaatlustornist.