Randtiir

lad. Sterna paradisaea Pont.
ingl. Arctic Tern

Rahvapäraseid nimesid: meripääsuke, veepääsuke, merehunt, merepolitsei, tiir, meretiir, liivatiir, kalatiir, tiirus, tiiras, tiirataja, tiirakas, tiilgas, viir, viires, kira, kiir, kirr, tirr, kirnääks, väike kajakas, viirkajakas, pritskajakas

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Väga sarnane jõgitiiruga, kuid keha on veidi väiksem, nokk, pea ja kael lühemad, saba pikem, jalad lühemad, tiivad kitsamad. Vanalinnul on suvisel ajal nokk tumepunane, kurgualune, rind ja kõht nõrga halli varjundiga, pikad sabasuled ulatuvad seisval linnul üle tüürsule tippude. Tiibade ülapool ühtlaselt helehall, kõik hoosuled on valkjad.

Suurus

Kehapikkus 33-39 cm (sh sabasuled 7-11,5 cm), tiibade siruulatus 66-77 cm, kehakaal 95-125 cm.

Sarnased liigid

Jõgitiir.

Levik

Levinud Põhja-Jäämere ning selle lahtede randadel, väiksematel ja suurematel saartel, polaaraladel ka sisemaal järvede ja jõgede kallastel. Pesitsusala mitmes kohas levib piki randa ka parasvöötmesse. Euroopas on randtiir levinud Põhja- ja Loode-Euroopas. Absoluutse rändetee pikkuse rekordi omanik – randtiiru rändetee kulgeb piki Euroopa ja Aafrika rannajoont, talvitusalad asuvad Aafrika ja Antarktise vahel ulatudes lõunasse kuni paakjääni, seega sageli oma pesitsusaladest üle 17 tuhande km eemal. Eestis peaaegu oma leviku lõunapiiril, Lätis pesitseb liik ainult mõnekümne paarina. Eestis asustavad linnud põhiliselt meresaari.

Arvukus

Eestis pesitseb 9000-11 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub meile aprilli keskel. Lahkub varakult, sügisene äralend ja läbiränne algab juba juuli lõpus ning kestab terve augusti, viimaseid isendeid nähakse septembri keskpaigani.

Toit

Põhitoiduks kalad, mida püüab vette viskudes, samuti sööb veeselgrootuid, õhuputukaid.

Elupaik

Pesitseb põhiliselt koloonialiselt väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ning rannaniitude sobilikke klibuseid alasid ja madalmuruseid veesilmadega merelähedasi niiduservasid.

Pesitsemine

Pesitseb kolooniatena, pesad asetsevad 1-2 meetriste vahedega. Pesa rajatakse enamasti maapinnale kruusalohku ja vooderdatakse kergelt. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 2-3 muna, mida haub 18-23 päeva. Pojad kooruvad 1-4 päeva jooksul, nooremad on nõrgemad ja surevad tihtipeale nälga. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud u 1 kuu vanuseni. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuli algul, 21-24 päevaselt.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Ohustavad samad tegurid, mis teisigi saartel maapinnal pesitsevaid linnuliike – rebaste jäämine saartele ja pesaröövlus kaaspesitsejate poolt. Merest mõjutatud kliburannal pesitseva linnuna uhutakse nende pesad tihti ära ka sagenevate tormide poolt. Seda enam, et pesitsusalasid jääb vähemaks paljude saarte roogu kasvamise tõttu. Suurt mõju avaldab ka merereostus, eelkõige kaladesse talletunud mürkained. Ka ohustavad randtiire inimeste sagenenud käigud väikestele meresaartele.

Levik ja arvukus Läänemaal

Randtiir on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Linnud pesitsevad suurte kolooniatena väikestel meresaartel, kus tihedalt üksteise kõrval võib leiduda sadu pesi. Matsalu rahvuspargis asub suur randtiirude pesitsuskoloonia Puise nina lähistel Kakrarahul.
Randtiire võib siiski Läänemaa rannikul kohata õige mitmel pool. Nad on väga hästi vaadeldavad näiteks Põõsaspea neemel, kus võib kevadel ja suve lõpus jälgida ka nende arvukamat läbirännet.