Rästas-roolind

lad. Acrocephalus arundinaceus
ingl. Great Reed-warbler

Rahvapäraseid nimesid: rookukk, rooööbik, klutistaja, roorästas, osjarästakene

Staatus Eestis

Haudelind.

Välimus

Sarnaneb tiigi-roolinnuga, kuid suuremat kasvu, suurem pea ja nokk, pisut pikem saba, pisut suurem laba-hoosulgede üleulatuvus, veidi selgem ja laiem hele kulmutriip, sageli veidi heledam ja hallikam pruun kukal ja tagakael. Noka tipul peaaegu alati tume tähn, jalad roosakaspruunid või pruunikashallid. Sugupooled on sarnased.

Suurus

Kehapikkus 16-20 cm, tiibade siruulatus 28-29 cm, kehakaal 25-37 g.

Sarnased liigid

Tiigi-roolind jt roolinnud.

Levik

Pesitseb Euroopa ja Aasia lääneosa parasvöötmepiirkonnas. Talvitumisalad on troopilisest Aafrikas. Eestis levinud vastavalt sobivate elupaikade olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 4000-6000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub Eestisse maikuu jooksul, lahkub augusti lõpul või septembri alguses.

Toit

Toiduks on peamiselt putukad, ämblikud, teod. Sügisel sööb ka marju.

Elupaik

Pesitseb kõrges tihedas ja eelistatult laiaulatuslikus roostikus, parema puudumisel lepib väiksemate rootukkadega nt jõgede ja kraavide ääres.

Pesitsemine

Pesapaiga valib isaslind, pesa ehitab aga emaslind. Pesa on korvjas, punutud mitme rookõrre vahele, asetseb vee kohal ning koosneb vettinud roolehtedest ja hundinuia vartest. Roovarte kasvades kerkib ka pesa ülespoole. Mai lõpust juuli keskpaigani muneb emaslind 4-6 muna, mida haub 13-15 päeva. Paari nädala pärast lahkuvad pojad pesast, kuid vanemad toidavad neid veel mõnda aega.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja. Ohustavad röövlinnud ja väikekiskjad. Pesi hävitab tõusuvesi.

Läänemaa:

Rästas-roolind on Läänemaa siselahtede ja järvede kaldaroostikus küllaltki tavaline haudelind. Kõige paremad kohad rästas-roolinnu vaatlemiseks on Sutlepa meri Noarootsis, Saunja ning Haapsalu Tagalaht, ning Kasari jõe suudmeala Matsalu rahvuspargis.