Raudkull

lad. Accipiter nisus (L.)
ingl. Eurasian Sparrowhawk

Rahvapäraseid nimesid: kanakull, kull, lehvitaja

Staatus Eestis: haudelind, läbirändaja ja talvituja.

Välimus

Väike, üsna lühikeste laiade ja nüriotsaliste tiibade ning pika sabaga röövlind. Saba on alati pikem kui tiiva laius ja on 4-5 vöödiga. Emaslind võib sarnaneda kanakulliga, kuigi suuruse erinevused pole alati ilmsed, kuid lennupilt erineb kitsama sabatüviku, sirglõikelise ja teravate nurkadega saba, suhteliselt suure pea, lühema kaela ja saledama kere poolest. Istuv lind on tuntav suhteliselt väikese noka, peente jooksmete ja saleda “puusa” järgi. Isaslind on väike, puhashalli ülapoole, punapruuni varjundiga külgpea ja punapruunide viirgudega rinnal ja kõhul. Emaslind on suurem ja kindlama lennuga kui isaslind. Ülapool hall või nõrga pruuni varjundiga, alapoole viirud punakashallid. Noorlinnu ülapool on roostja varjundiga tumepruun.

 

Suurus

Üldpikkus isaslinnul 29-34 cm, emaslinnul 35-41 cm. Siruulatus isaslinnul 58-65 cm, emaslinnul 67-80 cm. Kehakaal isaslinnul 130-175 grammi, emaslinnul 220-345 grammi.

 

Sarnased liigid

Kanakull, tuuletallaja, kägu.

 

Levik

Raudkull on levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-, metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Suuremas osas Euroopas esineb raudkull aastaringselt, kuid Venemaa ja Skandinaavia põhjapoolsed populatsioonid rändavad talveks lõunapoolsetesse piirkondadesse. Raudkulli talvitusalad asuvad Kirde- ja Kesk-Aafrikas ning ulatuslikul alal Lõuna-Aasias. Eestis on raudkull üldlevinud haudelind.

 

Arvukus

Eestis pesitseb 3000-4000 paari raudkulle.

 

Esinemisaeg

Raudkull on meil tavaline haudelind ja läbirändaja, keda võib meil kohata aastaringselt, talvel 1000-1500. Ta on osalt paiga-, osalt rändlind. Kevadränne toimub märtsist aprilli-maini, sügisene äraränne toimub septembris ja oktoobris.

 

Toit

Saagiks on väikesed ja keskmise suurusega linnud (teinekord ka pisiimetajad), keda isaslind tabab lennust. Suuremat kasvu emaslind saab hakkama ka tuviga.

 

Elupaik

Elupaigana eelistab noori tihedaid kuusikuid ja kuuseosalusega segametsi, samuti tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis vahelduvad lagendikega. Raudkull lepib isegi väga väikeste, tema nõudmistele vastavate elupaigalaikudega ning talub hästi inimese kohalolu, mistõttu võib pesitseda maa-asulate lähedal või nende piireski.

 

Pesitsemine

Raudkulli tüüpiline pesapaik on noor tihe kuusik või kuuse-lehtpuu segamets. Ta ehitab igal aastal uue pesa ja see asetseb peaaegu alati kuusel. Võib kasutada ka vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab raudkull aprilli lõpul, mai alguses. Kurnas on 4-6, harva 3 valget, lillakate või pruunide laikudega ümarat muna. Pojad kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Pesakond jääb kokku augustini.

 

Ohustatus ja kaitse

Raudkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Väikse kiskjana on talle ohtlikud kõik suuremad kullilised, eriti kanakull. Suurimaks ohuteguriks on metsamajandus ja põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid.

 

Levik ja arvukus Läänemaal.

Raudkull on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja ning väikesearvuline talvitaja. Eriti sageli kohtab raudkulle Läänemaal septembris ja oktoobri alguses, mil linnud ühes suurte värvuliste parvedega rändele asuvad. Talvekuudel võib raudkulle kohata eelkõige asulate juures, kus nad jahivad lindude toitmiskohtasid külastavaid värvulisi.

Raudkulle võib kohata üksikute isenditena kogu maakonnas. Väikesearvulist rännet võib näha Puise ninas, Põõsaspea neemel ning Virtsus.