Räusktiir

lad. Hydroprogne caspia
ingl. Caspian Tern

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Suurim tiir, tiibade siruulatus on suurem kui kalakajakal. Vanalinnu nokk on väga tüse ja erepunane, enamikul tipu eel tume tähn, tiivalaba kõigis sulestikes tume. Jalad mustad, tume pea ja näomask.

Suurus

Kehapikkus 48-55 cm, tiibade siruulatus 96-111 cm, kehakaal 570-780 grammi.

Sarnased liigid

Randtiir, jõgitiir.

Levik

Kosmopoliitne, puudub pesitsejana vaid Lõuna-Ameerikast ja Antarktikast. Areaal on killustunud 13 erinevaks populatsiooniks. Arvukaimad asurkonnad on Põhja-Ameerika läänerannikul, Suure Järvistu ääres, Lääne-Aafrikas ja Kaspia merel. Euroopas on kaks pesitsuspopulatsiooni: Mustal merel ning Läänemere põhjapoolsetel rannikualadel. Läänemere populatsioon rändab sügisel üle Ida- ja Kesk-Euroopa Vahemere äärde, ületab Sahara ja koondub Lääne-Aafrikas Nigeri keskjooksule. Eestis väikesearvuline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 200-300 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub Eestisse aprillikuu jooksul, lahkumine algab teiste tiirudega sarnaselt kohe pärast pesitsust, alates juuli lõpust. Enamik lahkub augusti lõpuks. Pesitsuses ebaõnnestunud linnud võivad lahkuda ka varem.

Toit

Toidulauale kuuluvad pea eranditult kalad. Harva sööb ka koorikloomi ning teiste lindude mune ja poegi. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist.

Elupaik

Regulaarselt on pesitsenud ainult Lääne-Eestis, rohustunud või kivistel laidudel. Paarikümne kilomeetri raadiuses kolooniast peab olema häid kalapaiku, tavaliselt jõgede suudmeid või merelahtesid.

Pesitsemine

Monogaamne lind. Pulmamängude käigus toob isaslind emaslinnudle kala, samuti tehakse keerukat paaritumislendu. Enamik räusktiire (90%) pesitseb suurtes kolooniates, ülejäänud peamiselt 1-2 paari kaupa muude kajakalistega seltsis. Pesaks on lohk, mis võib olla ka ääristatud mõne kõrre või kiviga. Mais-juunis muneb emaslind 2-3 muna, haudumine kestab 20-22 päeva, hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad on koorudes pesakonniti erineva sulestikuga, arvatakse, et see aitab jahilt naasmisel oma poegi paremini ära tunda. Lennuvõimeliseks saavad pojad 35-45 päevaselt, kuid vanemad jätkavad noorlindude toitmist veel u 7 kuud peale seda.

 Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Häirimine või äärmuslik ilm võib teoreetiliselt hävitada lühikese ajaga 50% Eesti asurkonna pesadest. Ohuks on ka linnumunade korjamine, mida endiselt teatud Eesti merealadel teostatakse. Samuti on ohuteguriteks pesitsussaarte kinni kasvamine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Räusk on Läänemaa rannikul ja väikestel meresaartel väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Matsalu rahvuspargis kohtab räuska sageli Haeskas või Puise ninas. Väga tihti võib neid ringi lendamas näha veel Haapsalu linnas ning Saunja ja Tahu lahel.
Räusad pesitsevad väikeste kolooniatena mõnedel Väinamere piirkonna laidudel.