Ristpart

lad. Tadorna tadorna L.
ingl. Common Shelduck

Rahvapäraseid nimesid: kivipart

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, väga harv talvituja.

Välimus

Keskmist kasvu, pika kaela ja selgejoonelise sulestikuga hanetaoline part. Kere matsakas, nokk tugev ja märgatava laubakühmuga, jalad üsna pikad. Sulestikus on ulatuslikud valged alad, pea tumeroheline, nokk punane, üle rinna lai roostepruun vööt, õla- ja hoosuled, sabatipp ja keset kõhtu kulgev triip mustad. Vanalinnu jalad on tuhmroosad, noorel hallikad. Isaslinnu nokk on erepunane, suure punase kühmuga, emaslinnu nokk sageli tuhmimalt punane ja nokakühm on väike.

Suurus

Kehapikkus 55-65 cm, tiibade siruulatus 100-120 cm, kehakaal 800-1120 grammi.

Sarnased liigid

Haned.

Levik

Levinud Euroopa rannikualadel ning suuremate jõgede ja järvede kallastel. Suurem osa Euroopa asurkonnast elab Põhjamere ja Läänemere rannikualadel, samuti Atlandi ookeani rannikul Prantsusmaal, Iirimaal ja Suurbritannias. Vahemere äärsed asurkonnad on väikesed, sisemaal suurte jõgede ääres pesitseb liik väheste paaridena. Teine suurem ristpardi leviala asub Euroopa kaguosas Musta mere ja Kaspia ääres ning ulatub sealt edasi Hiinani. Eesti rannamaastikul ja saartel üsna levinud liik.

Arvukus

Eestis pesitseb 400-500 haudepaari.

Esinemisaeg

Valdavalt rändlind, vaid erakorraliselt kohtab teda ka talvel. Eestisse saabub märtsikuu jooksul, lahkub septembri lõpus või oktoobri alguses.

Toit

Selgrootud loomad, keda püüab adruvallidest või madalast veest.

Elupaik

Pesi võib leida saartelt ja rannaniitudelt kadastikest, kividealustest koobastest, merelähedastest avamaastiku kiviaedadest, paadikuuride seinaalustest urgastest ja sageli ka rannalähedaste vähekülastatavate hoonete pööninguilt. Toituvad madalate merelahtede pagurandadel, vahel ka küntud põldudel. Hoiduvad sügavalt maasse tungivatest lahtedest, kõige tõenäolisem on neid leida pikalt merre lõikuvatelt neemedelt-poolsaartelt. Saartest eelistavad suuremaid (üle 10 ha) juba põõsastuvaid-metsastuvaid saari, kuid pesitsevad ka väiksematel kivistel laidudel.

Pesitsemine

Ristpart ehitab pesa koobastesse, mahajäetud rebase- ja mägraurgudesse, kaljukalda avaratesse lõhedesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Ta on pesitsenud ka kiviaedades, elumajade põrandate ja katuste all. Paar jääb kokku kogu pesitsusperioodiks. Pesa vooderdavad nad rikkalikult udusulgedega ning mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 8-12 valget muna. Munade haudumise ja poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juuli esimesel poolel ja lennuvõimestuvad augusti lõpul.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Ristpart on Läänemaa rannikul väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Matsalusse saabuvad esimesed ristpardid juba märtsi keskel ning neid võib siin kohata augustini. Rahvuspargi territooriumil näeb ristparte Puise poolsaare rannikul ning Põgari-Sassi rannas. Ristparte on Läänemaal hea vaadelda veel ka Põõsaspea neemel ning Riguldi rannikul.