Soorüdi

lad. Calidris alpina
ingl. Dunlin, Red-backed Sandpiper

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind, talvituja.

Välimus

Suvel on vanalinnule iseloomulik must kõhulaik, selg erineval määral punakaspruun. Talvel ülapool ühetooniliselt pruunikashall, üsna hästi piiritletud helehall rinnavööt on kontrastis valge kõhuga, küljed peenetriibulised või täiesti valged. Pea üsna ühetooniline, lühikese ja raskesti märgatava kulmutriibuga, must nokk mõõduka pikkusega ja veidi allapoole kaardunud.

Suurus

Kehapikkus 17-21 cm, tiibade siruulatus 32-36 cm, kehakaal 35-62 g.

Sarnased liigid

Kõvernokk-risla, leeterüdi, plütt, rüüt, plüü.

Levik

Euroopas on levinud kaks alamliiki. Pikema noka ning eredama ja kontrastsema värvusega põhja- ja idapoolne alamliik alpina (tundrarüdi) pesitseb tundras ja mägitundrasoodes. Alamliik schinzii (niidurüdi) pesitseb Islandi, Briti saarte ja Läänemeremaade madalmurustel rannaniitudel ja kohati ka rabaälvestikes. Briti saartel kohatakse läbirändel ka Kirde-Gröönimaal pesitseva alamliigi arctica isendeid. Niidurüdi on Lääne-Eestis levinud harv haudelind, tundrarüdi on rohkearvuline läbirändaja.

Arvukus

Eestis pesitseb 180-230 haudepaari.

Esinemisaeg

Tundrarüdi on läbirändel maist juunini ja juulist oktoobrini. Niidurüdi saabub pesitusaladele märtsis-aprillis.

Toit

Pesitsemise ajal sööb peamiselt putukaid ja nende vastseid, muul ajal koorikloomi, molluskeid jm vee-elukaid. Mõnikord söövad ka seemneid ja taimelehti.

Elupaik

Võib kohata Lääne-Eesti rannikul, rannaniitudel.

Pesitsemine

Isased saabuvad pesitsusterritooriumile tavaliselt varem kui emaslinnud. Pesa on tavaliselt vooderdatud taimedega ja asub mõne taimepuhma varjus. Emaslind muneb keskmiselt 4 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 20-22 päeva. Pojad on pesahülgajad ja lahkuvad pärast koorumist peatselt pesast. Poegade eest hoolitsevad algul mõlemad vanemad, kuid emane lahkub poegade u nädalaseks saamisel. Isane jääb poegade juurde sulgimiseni, mis toimub u 19 päeva pärast poegade koorumist.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Ohustavad väikekiskjad ja röövlinnud.

Levik ja arvukus Läänemaal

Läänemaal võib kohata soorüdi kahte alamliiki – arvukat läbirändajat tundrarüdi ning väikesearvulist pesitsejat niidurüdi.

Arktilistel aladel pesitsevad tundrarüdid on Läänemaa rannikul arvukad läbirändajad. Kevadel mais ning suve lõpus juulist septembrini võib neid tihti kohata sadadest lindudest koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnutornist, Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parklast ning Puise ninast. Tundrarüdid on läbirändel arvukad ka Riguldi rannas ning Vormsis Austergrunne neemel.

Soorüdi teine alamliik – niidurüdi jääb Matsalu ja Silma looduskaitseala rannaniitudele pesitsema. Matsalu on niidurüdi kõige olulisem pesitsusala kogu Euroopas. Neid on hea vaadelda Haeska tornist või Põgari-Sassi rannaniidu servas olevast parklast.