Suur-laukhani

lad. Anser albifrons
ingl. White-fronted Goose

Rahvapäraseid nimesid: rägahani, rädihani, rägalagle, laglehani, puguhani, kaeraräga

Staatus Eestis

Läbirändaja.

Välimus

Lühikaelaline, tüseda nokaga jässakas hani. Jalad oranžpunased. Vanalinnu nokatüvikut ümbritseb valge laup, kõhul ristipidi mustad laigud, puudub kollane silmarõngas, valge laik ei küüni tavaliselt kiiruni. Noorlinnul valge laup ja mustad kõhumärgised puuduvad, nokk tumeroosa tumeda küünisega.

Suurus

Kehapikkus 64-78 cm, tiibade siruulatus 130-160 cm, kehakaal 2-2,9 kg.

Sarnased liigid

Väike-laukhani, hallhani, rabahani.

Levik

Pesitseb Euraasia ja Ameerika põhjaaladel ning Gröönimaa edelarannikul. Euroopa-Siberi alamliik on levinud Venemaal Kanini poolsaarest Katanka jõeni Taimõri poolsaarel. Euroopa-Siberi alamliik talvitub Lääne-, Kesk- ja Kagu-Euroopas, Grööni alamliik aga Iirimaal ja Edela-Šotimaal. Eestis rohkearvuline läbirändaja.

Arvukus

Eestis ei pesitse, rohkearvuline läbirändaja.

Esinemisaeg

Võib kohata läbirändel märtsist maini ja septembrist oktoobrini.

Toit

Pehmed (vee)taimeosad, värske oras, juured, risoomid, marjad, seemned. Vähesel määral molluskid, tõugud ja veeputukad.

Elupaik

Võib kohata läbirändel põldudel, madalatel märgaladel, järvedel, merelahtedel.

Pesitsemine

Pesitseb mai lõpus-juuni alguses. Pesa asub maapinnal, rohu poolt varjatud lohus veekogu lähedal. Emaslind muneb 4-7 muna, mida haub 26-28 päeva. Pojad lahkuvad 24 tunni jooksul pesast lähimale veekogule ja lennuvõimestuvad 45 päeva vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla.

Levik ja arvukus Läänemaa

Suur-laukhani on Läänemaal nii kevadel kui sügisel väga arvukas läbirändaja. Varahommikutel ja õhtutundidel peatuvad linnud põldudel või toituvad rannaniitudel. Päeval ja öösel puhkavad linnud, aga lahesoppides ning üleujutatud luhtades.

Matsalu rahvuspargis peatub suur-laukhanesid kõige arvukamalt aprillis, mil võib tihti vaadelda tuhandetest lindudest koosnevaid parvesid. Neid on hea vaadelda Haeska ja Keemu vaatlustornist või Rannajõe vaateplatvormilt. Samuti peatub tuhandeid laukhanesid Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.