Suurkoovitaja

lad. Numenius arquata
ingl. Eurasian Curlew

Rahvapäraseid nimesid: kõvernokk, koovi, koovitaja

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Suurim kahlaja. Iseloomulikuks väga pikk ja alati alaspidi kõver nokk. Üsna ühtlaselt triibuline ja tähniline hallikaspruun sulestik, valge seljakiil ja tume tiivalaba. Sugupooled on sarnased.

Suurus

Kehapikkus 48-57 cm (sh nokk 9-15 cm), tiibade siruulatus 89-106 cm, kehakaal 415-980g.

Sarnased liigid

Väikekoovitaja.

Levik

Levikuala ulatub Iirimaast läänes Hiinani idas. 3 alamliiki. Meil elunev nominaatvorm Numenius a. arquata pesitseb laialdastel aladel Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas, Ukrainast põhjapolaarjooneni ja Iirimaast Uurali mäestikuni Siberis. Talvitub peamiselt Lääne-Euroopas, Vahemere ümbruses ja Lääne-Aafrikas kuni Mauretaaniani. Väike osa Euroopa populatsioonist talvitub regulaarselt Islandil, Norras ja Fääri saartel. Eestis kõikjal levinud, kuid tema arvukus pole kusagil kõrge.

Arvukus

Eestis pesitseb 800-1200 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub tavaliselt märtsi jooksul, harvem aprilli algul. Äraränne algab juuni lõpus ja kestab ligikaudu 4 kuud.

Toit

Pehmed taimeosad, seemned, marjad ja selgroogsed loomad ning nende vastsed.

Elupaik

Üle Eesti hajusalt levinud haudelind, kes asustab suuremaid avamaastikke, puududes vaid piirkondades, kus valdavad suured metsamassiivid ning puuduvad laiemad avamaastikud (kultuurmaastik, jõeluhad, rannaniidud jmt).

Pesitsemine

Kevadel pärast saabumist algavad mängulennud. Isane tõuseb värelevail tiivul kaldjoones õhku, lendab ringiratast, lastes kogu aja kuuldavale valjusid trillereid, mis ajuti meenutavad varsa hirnumist. Pesitseb enamasti üksikute paaridena, pesad rajatakse niisketele niitudele, soodesse. Lohukujulisse hõreda vooderdisega pessa muneb emaslind 1-3 päevaste vaheaegadega neli oliivrohelise taustaga pruunilaigulist muna, mida haub sõltuvalt ilmastikust 26-28 päeva. Pojad kooruvad 2-4 ööpäeva jooksul. Emaslind lahkub pesakonna juurest kümmekond päeva pärast poegade koorumist ja need jäävad isaslinnu hooldada. Pärast seda liiguvad linnud varjulisematesse elupaikadesse, kus liituvad väiksematesse või suurematesse gruppidesse. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpul või juuli esimesel poolel.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate liikide III kategooria alla. Peamisteks vaenlasteks on suuremad kullilised ning väikekiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.