Suurkoovitaja
- Suurkoovitaja, Peipsi
- https://i0.wp.com/linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/Suurkoovitaja-f.Janne-Polluaas.jpg?fit=1024%2C682&ssl=1
- Keemu linnud
- https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/15_Suurkoovitaja_120607aa112053_Peipsi.mp3
Suurkoovitaja. Foto: Janne Põlluaas
Tutvustus
lad. Numenius arquata
ingl. Eurasian Curlew
Rahvapäraseid nimesid: kõvernokk, koovi, koovitaja
Staatus Eestis
Haudelind, läbirändaja.
Välimus
Suurim kahlaja. Iseloomulikuks väga pikk ja alati alaspidi kõver nokk. Üsna ühtlaselt triibuline ja tähniline hallikaspruun sulestik, valge seljakiil ja tume tiivalaba. Sugupooled on sarnased.
Suurus
Kehapikkus 48-57 cm (sh nokk 9-15 cm), tiibade siruulatus 89-106 cm, kehakaal 415-980 g.
Sarnased liigid
Väikekoovitaja.
Levik
Levikuala ulatub Iirimaast läänes Hiinani idas. 3 alamliiki. Meil elunev nominaatvorm Numenius a. arquata pesitseb laialdastel aladel Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas, Ukrainast põhjapolaarjooneni ja Iirimaast Uurali mäestikuni Siberis. Talvitub peamiselt Lääne-Euroopas, Vahemere ümbruses ja Lääne-Aafrikas kuni Mauretaaniani. Väike osa Euroopa populatsioonist talvitub regulaarselt Islandil, Norras ja Fääri saartel. Eestis kõikjal levinud, kuid tema arvukus pole kusagil kõrge.
Arvukus
Eestis pesitseb 800-1200 haudepaari.
Esinemisaeg
Saabub tavaliselt märtsi jooksul, harvem aprilli algul. Äraränne algab juuni lõpus ja kestab ligikaudu 4 kuud.
Toit
Pehmed taimeosad, seemned, marjad ja selgroogsed loomad ning nende vastsed.
Elupaik
Üle Eesti hajusalt levinud haudelind, kes asustab suuremaid avamaastikke, puududes vaid piirkondades, kus valdavad suured metsamassiivid ning puuduvad laiemad avamaastikud (kultuurmaastik, jõeluhad, rannaniidud jmt).
Pesitsemine
Kevadel pärast saabumist algavad mängulennud. Isane tõuseb värelevail tiivul kaldjoones õhku, lendab ringiratast, lastes kogu aja kuuldavale valjusid trillereid, mis ajuti meenutavad varsa hirnumist. Pesitseb enamasti üksikute paaridena, pesad rajatakse niisketele niitudele, soodesse. Lohukujulisse hõreda vooderdisega pessa muneb emaslind 1-3 päevaste vaheaegadega neli oliivrohelise taustaga pruunilaigulist muna, mida haub sõltuvalt ilmastikust 26-28 päeva. Pojad kooruvad 2-4 ööpäeva jooksul. Emaslind lahkub pesakonna juurest kümmekond päeva pärast poegade koorumist ja need jäävad isaslinnu hooldada. Pärast seda liiguvad linnud varjulisematesse elupaikadesse, kus liituvad väiksematesse või suurematesse gruppidesse. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpul või juuli esimesel poolel.
Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitstavate liikide III kategooria alla. Peamisteks vaenlasteks on suuremad kullilised ning väikekiskjad.
Levik ja arvukus Läänemaal
Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.