Tikutaja

lad. Gallinago gallinago (L.)
ingl. Common Snipe

Rahvapäraseid nimesid: taevasokk, mögisega, määgats, möhitaja, mäkataja, mõkitaja, mehutaja, mehitaja, mõhutaja, sookits, taevajäär, jumalapäss, hirnatis, hoohirnutis, metshobu, lahelehm, piksekits, tikutis

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, väikesearvuline talvituja.

Välimus

Keskmise suurusega kahlaja, kes enamasti hoidub varju, kuid kui end näha laseb, on piisavalt iseloomulik: tema kere on lüheldane, nokk ebaproportsionaalselt pikk ja sirge, jalad lühikesed, suled heledaservalised. Sulestik on pruun, selgete kollakaskreemikate, peas ja seljal triipe kujundavate suleservadega, küljed tähnilised, kõht valge. Linnu “nägu” on triibuline, seal vahelduvad tumedad ja heledad alad.

Suurus

Kehapikkus 23-28 cm (sh nokk 7 cm), tiibade siruulatus 39-45 cm, kehakaal 78-105 g.

Sarnased liigid

Metskurvits, rohunepp, mudanepp.

Levik

Väga laia levikuga liik. Pesitseb Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas, talve veedab lõunapoolsetest pesitsusaladest ekvaatorini. Euroopa ja Lääne-Aasia populatsioon talvitub Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Alam-Sahara piirkonnas Kongo ja Tansaaniani. Eestis laialt levinud haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 15 000-25 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsi teisel poolel või aprillis ja lahkub augustist oktoobrini, läänesaartel novembrini. Üksikud isendid (5-30)  jäävad Lääne-Eestisse ka talvituma.

Toit

Sööb usse, putukaid ja nende vastseid, vähem taimede seemneid ja võrseid.

Elupaik

Pesitseb erinevat tüüpi niisketel avamaastikel, eelistades soid, luhtasid ja siirdesoosid, kuid ka niisketel niitudel ja heinamaade vesisematel osadel. Lemmikelupaigaks on mätlikud mülkad järvede abajates, kus saab mätaste vahel toitu otsida, ise peaaegu nähtamatuks jäädes.

 Pesitsemine

Pesa ehitab kas mättale või rohu sisse. Pesaks on lihtne kraabitud lohk, mis on seest rohukõrtega vooderdatud. Maikuu esimesel poolel muneb emaslind 4 pruunikat hallide ja pruunide laikudega muna, mida haub 18-22 päeva. Erinevalt enamikest kahlajatest ei suuda tikutajatibud iseseisvalt toituda. Koorunud poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Teist korda pesitseb juunis, kui esimesed pojad on juba lennuvõimestunud.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised ja väikekiskjad. Jahilind.

Levik ja arvukus Läänemaal

Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.