Tuttpütt

lad. Podiceps cristatus (L.)
ingl. Great Crested Grebe

Rahvapäraseid nimesid: tuukerpart, perssjalg, pärsus, kroogu, merevares, prääksuja, röökija, räimetirr, kalakaur

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, väikesearvuline talvituja.

Välimus

Pika kere ja pika peenikese kaelaga pütlane. Nokk punakasroosa, pikk ja peenike ning heledam kui teistel püttidel. Vanalinnul hundrüüs peas suletutid, mis erutuse korral on lidus, mängu ajal aga püsti ja kohevile aetud. Talvel on pea, eeskael ja kereküljed valkjamad kui teistel püttidel, silma kohalt valge, valjasriba must. Noorlinnu põsed on tumedatriibulised, nokk heleroosa.

Suurus

Kehapikkus 46-51 cm, tiibade siruulatus 59-73 cm, kehakaal 1,3-2 kg.

Sarnased liigid

Hallpõsk-pütt, sarvikpütt.

Levik

Nominaatvorm on levinud üle terve Euroopa ja Aasia lääneosa. Aafrikas ja Austraalias levivad teised alamliigid. Kaugele põhjaaladele liigi areaal ei ulatu, levib Skandinaavias vaid lõunapoolses osas ning puudub Põhja-Siberist. Vahemere ääres on levila katkendlik. Eestis tavaline haudelind.

 Arvukus

Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.

Esinemisaeg

Valdavalt rändlind, liigi talvine arvukus on väike, kõikudes 50 ja 250 linnu vahel. Rändajad saabuvad Eestisse valdavalt aprillis. Lindude kevadine läbiränne kulgeb mai teise pooleni, vahel kauemgi. Sügisene läbiränne algab juba augustis ja kestab mitu kuud.

Toit

Erinevalt teistest püttidest on põhitoiduks kalad, vähem kahepaiksed, putukad, limused, vähilaadsed ja taimed. Poegadele tuuakse peamiselt selgrootuid veeloomi.

Elupaik

Asustab järvi ja lahtesid ning pesitseb ka meresaarte kaldavööndis. Järvedest eelistab suuremaid keskmise toitainete- ja taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid järvi.

Pesitsemine

Tuttpütil on huvitav pulmatants: linnupaar ujub teineteisele vastu, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja muudkui tantsivad. Mängu saadavad erinevad häälitsused. Lõpuks ehitab paar koos pesa, mis paikneb tihtipeale pilliroo- või kaislatihnikutes. Pesa on tavaliselt ujuvpesa ja kujutab endast lainete eest kaitstud kõdunemata taimede hunnikut. Emaslind muneb maikuus kahepäevaste vahedega 4-6 rohekaskollast muna, mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva hauvad. Pojad kooruvad juunis, kinnituvad pärast koorumist sageli ema sulestikku ning leiavad nii ka näiteks kaitset röövloomade ja -lindude eest (poegadega lind võib nii lennata kui ka sukelduda). Pojad iseseisvuvad alles kahe ja poole kuu pärast.

Ohustatus ja kaitse

Kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Ohustab otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimese poolt.

Levik ja arvukus Läänemaal

Tuttpütt on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevad tuttpütid koonduvad siselahtedele, vähemal määral ka suurematele järvedele ning avamerele.
Kõige parem on tuttpütte vaadelda kevadel aprillis ja mais Haapsalu Promenaadilt. Sel ajal võib seal sageli näha ka tuttpüttide vaatemängulist pulmatantsu. Veel kohtab tuttpütte arvukalt Saunja lahel ja Sutlepa merel, kus pesitseb kümneid paare. Matsalus on neid võimalik vaadelda Puise ninas või Keemu vaatetornist.