Tuttvart

lad. Aythya fuligula (L.)
ingl. Tufted Duck

Rahvapäraseid nimesid: tuttpart, tuttpea

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, väikesearvuline talvituja.

Välimus

Lühikese jässaka kere, peene kaela ja suhteliselt suure pea ja kuklatutiga vart. Nokk lühike, kuid lai, sinihall ja musta tipuga. Lennul paistab valge tiivavööt. Hundrüüs isaslinnul on must sulestik, kollane silm, valge külg ja pikk rippuv must tutt. Emaslind on pruunikas heledamate külgedega, millel enamasti on hajusad tumedamad laigud. Siirderüüs isaslinnul on lühike kuklatutt, kehaküljed tuhmpruunid, hundsulestiku mustad alad pruuni varjundiga. Noorlind on emaslinnu sarnane, kuid pea on veidi heledam pruun lühikeste kreemjate sulgedega nokatüviku lähedal.

Suurus

Kehapikkus 40-47 cm, tiibade siruulatus 65-72 cm, kehakaal 550-820 grammi.

Sarnased liigid

Merivart.

Levik

Levinud kogu Põhja-Palearktikas Islandilt Kamtšatkani, levila lõunas ulatub Kesk-Euroopasse ja Põhja-Mongooliani, Jaapanis Hokkaido saareni, levila põhjapiir põhjapolaarjooneni. Osaliselt rändlind, talvitub valdavalt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis on tuttvart üks arvukamaid sukelparte, kes on levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel, Põhja-Eesti rannikualal ja Emajõe jõgikonnas.

Arvukus

Eestis pesitseb 3000-5000 haudepaari.

Esinemisaeg

Tuttvart saabub meile aprilli esimesel poolel, maikuus esineb põhjapoolsemate isendite massiline läbiränne. Sügisränne toimub septembris-oktoobris, viimaseid isendeid on kohatud veel novembri esimesel poolel. Pehmematel talvedel talvitub Eesti rannikuvetes 3 000-5 000 tuttvarti.

Toit

Toitub veetaimede õrnematest osadest, selgrootutest loomadest ja nende vastsetest.

Elupaik

Tuttvart tegutseb meresaartel ja rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres, jõekoolmetel, kalatiikidel ja rabalaugastel.

Pesitsemine

Pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sageli naerukajakate koloonias, sest nii on oht röövlooma või -linnu toidulauale sattuda väiksem. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, vooderdab selle paksult kuivanud või värske rohuga ja omaenese udusulgedega ning muneb sinna juuni esimesel poolel 7-12 valkjas-oliivpruuni muna. Juuni lõpus kooruvad esimesed pojad ja umbes samal ajal lendavad isalinnud merele, et seal seltsis sulgida. Sageli otsivad nad punapea-vartidega seltsi, et see kogum suurem oleks. Pojad lennuvõimestuvad augusti keskpaigas.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Tänu aeglasele lennuvõimestumisele on tuttvardi poegadel palju looduslikke vaenlasi, eelkõige kärplased ja kullilised. Tuttvart on jahilind.

Levik ja arvukus Läänemaal

Tuttvart on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tuttvarte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning Sutlepa merel. Enamasti on peatuvaid linde kõige rohkem näha aprillis ja septembris.

Tuttvardid pesitsevad roostikes ning väikestel meresaartel.