Väikekoskel

lad. Mergus albellus
ingl. Smew

Rahvapäraseid nimesid: jõekoskel, väike kostlane, viu, ajupart, pudukoskel

Staatus Eestis

Läbirändaja, talvituja.

Välimus

Väike ja jässakas koskel. Isaslind hundrüüs erevalge mustade suleväljadega. Pea valge, musta “silmamaskiga” ning musta triibu või laiguga külgkuklal ja -kaelal, tiivapealse eeserval suur valge ovaal. Emaslind määrdunud-pruunikashall valgete põskede ning tumeda punapruuni lauba ja kiiruga, valjasriba sügisest kevadeni mustjas, pesitsemisajal muutub pruunimaks. Isaslind siirdesulestikus nagu emaslind suvel, kuid tiiva eesserval säilib suur valge laik ja selg on mustjam. Noorlind on väga emaslinnu sarnane, kuid kõht on pisut vähem valkjas.

Suurus

Kehapikkus 38-44 cm, tiibade siruulatus 56-69 cm, kehakaal 450-650 g.

Väikekoskel (emane). Foto: Kauro Kuik

Sarnased liigid

Sõtkas, jääkoskel, rohukoskel.

Levik

Pesitseb Euraasia taigavööndi põhjaosas. Talvitub Läänemere ja Musta mere ääres Inglismaani välja. Eestis väikesearvuline läbirändaja ja harv talvituja.

Arvukus

Eestis ei pesitse, läbirändajana väikesearvuline.

Esinemisaeg

Läbirändel märtsist maini ja oktoobris, talvine arvukus 1000-3000.

Toit

Toitub peamiselt kaladest ja putukavastsetest.

Elupaik

Pesitseb selgeveeliste järvede või aeglaste vooluvete ääres.

Pesitsemine

Pesa asub puuõõnes või pesakastis. Emaslind muneb mais 7-11 muna, mida haub 26-28 päeva. Pojad on pesahülgajad, lahkuvad peatselt pärast koorumist pesast ja saavad lennuvõimeliseks u 10 nädala vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.