Vihitaja

lad. Acitis hypoleucos (L.)
ingl. Common Sandpiper

Rahvapäraseid nimesid: jõetilder, jõgitilder

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja

Välimus

Lühikese kaela, pika saba ja lühikeste jalgadega kahlaja. Nõksutab tagakeha pidevalt üles-alla, lend madalal veepinna kohal kiirete tiivalöökidega. Keha ülapool on pruun,  alapool valge või valkjashall, tiivanukk selge valge sälguga, külgrind hästipiiritletud ja pruun. Jalad pruunikashallid roheka või tuhmkollase varjundiga. Vanalind on ühetoonilisema ülapoolega kui noorlind.

Suurus

Kehapikkus 18-21, tiibade siruulatus 32-35 cm, kehakaal 41-56 grammi.

Sarnased liigid

Metstilder, mudatilder, heletilder.

Levik

Jõgitilder on levinud peaaegu kogu Euraasia parasvöötmes ja metsatundravöötmes alates Portugalist, Briti saartest ja Skandinaaviast Kamtšatka ja Jaapanini. Liik on levinud ka Põhja-Ameerikas. Levila põhjapiir on umbes põhjapolaarjoone juures, lõunapiir aga kulgeb Euroopas läbi Kesk-Hispaania, Lõuna-Itaalia ja Lõuna-Balkani. Eestis on vihitaja kõikjal levinud tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 5000-8000 paari.

 

Esinemisaeg

Vihitaja on rändlind, kes saabub meile aprilli teisel poolel ja lahkub septembri keskpaigas.

Toit

Toitub selgrootutest loomadest, keda püüab enamasti veekogude ääres.

Elupaik

Elupaigana eelistab liivaseid või madalmuruseid, harvem klibuseid mere-, järvede, jõgede või suurte magistraalkraavide kaldaid. Ei elutse kunagi veest kaugel.

Pesitsemine

Pesa ehitab veekogu kaldale või sellest kuni mõnikümmend meetrit eemale rohu sisse, põõsa alla või päris varjamata maapinna lohku, mille vooderdab kõrtega või okaspuude okastega. Mai teisel poolel muneb emaslind neli kreemjat hallide ja punakaspruunide laikudega muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad 21-24 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 26-28 päeva peale koorumist, juuli lõpus.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla.

Levik ja arvukus Läänemaal

Vihitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevaid vihitajaid kohtab sageli mererannikul, kus nad adruvallidel või rannalähedastel kividel peatuvad. Nii kevadel kui sügisel kohtab läbirändel olevaid vihitajaid sageli näiteks Puise ninas, Haeskas, Keemus ja Põõsaspea neemel.

Pesitsusajal kohtab vihitajaid Läänemaal järvede kallastel ja kruusakarjäärides olevatel veesilmadel ning Kasari jõel.