Roo-ritsiklind

lad. Locustella luscinioides
ingl. Savi’s Warbler

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind ja läbirändaja.

Välimus

Punapruuni ülapoole ja lühikese ebaselge kulmutriibuga ritsiklind. Saba alapoolel pikad hele-punapruunid ähmaselt heledamatipulised kattesuled, tiivaserv kaarjas, välimiste pikkade labahoosulgede välislaba valkjas, rind pruuniakshalli ja külgkere punakashalli varjundiga. Saba ülapoolel peen tume vööt, jalad pruunikas-hallikasroosad. Sugupooled ja vanuserühmad on sarnased.

Suurus

Kehapikkus13,5-15 cm, tiibade siruulatus 18-21 cm, kehakaal 13-19 grammi.

Sarnased liigid

Jõgi-ritsiklind, tiigi-roolind, võsa-ritsiklind.

Levik

Pesitseb hajusalt suures osas Euroopast, välja arvatud Skandinaavia põhjaosas ning Islandil. Lisaks on liik levinud Kesk-Aasias ning Põhja-Aafrikas. Eesti asub roo-ritsiklinnu pesitsusareaali põhjapiiril – Lõuna-Soomes on liik juba väga haruldane pesitseja. Kogu pesitsusareaali piires rändlind, kelle talvitusalad asuvad Saharast lõunas.

Arvukus

Eestis pesitseb 5000-10 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabuvad aprilli teisel poolel-mai alguses. Lahkuma hakkavad juba juuli teisel poolel, viimaseid isendeid võib meil kohata veel septembri keskel.

Toit

Menüüsse kuuluvad putukad, ämblikud, teod ja muud selgrootud.

Elupaik

Enam levinud Lääne-ja Pärnumaa rannikul, Peipsi ja Lämmijärve ümbruses ning mitmetel Kagu-Eesti järvedel ning poldrialadel. Pesitseb peamiselt veekogude kaldaroostikes, vähemal määral ka suurtel roostunud laidudel.

Pesitsemine

Ehitab pesa kas taimevarte külge või mõnda puhmasse. Pesaehituses kasutab surnud taimi — roogu ja kõrsi, pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Mais muneb emaslind pessa 4-5 muna, mida haub 12-15 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 11-15 päeva peale koorumist.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. Peamiseks ohuks on rooalade liiga intensiivne majandamine ning sellega kaasnev sobiva pesitsusbiotoobi vähenemine.

Arvukus ja levik Läänemaal.

Roo-ritsiklind on Läänemaal võrdlemisi arvukas, kuid võrdlemisi lokaalse levikuga roostikulind. Peamised pesitsusalad asuvad Matsalu rahvuspargis (umbes 3000 paari) ning Silma looduskaitsealal (300-500 paari), kus liik asustab eelkõige mosaiikseid vees kasvavaid roostikualasid. Roo-ritsiklindude siristamist on eriti valjult kuulda õhtuhämaruses. Parim aeg nende laulu kuulmiseks on aprilli lõpust juuni keskpaigani. Parimad kohad lindude kuulamiseks Matsalus on Kiideva sadam ning Kasari jõe suudmeala ning Noarootsis Sutlepa mere vaatetornid.