Rukkirääk

lad. Crex crex (L.)
ingl. Corncrake

Rahvapäraseid nimesid: rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind, luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Nurmkanast poole väiksem ja tublisti saledam, kujult nagu rooruik, kuid lühikese tömbi nokaga. Sulestik hallikas-kollapruun sinihalli silmatriibu ja halli külgrinnaga, ülapool tiheda tumeda tähnistusega. Lennul näib laperdava ja ebakindlana, on näha punapruun tiivalaik ja üle saba ripnevad jalad.

Suurus

Kehapikkus 22-25 cm, tiibade siruulatus 42-53 cm, kehakaal 145-165 g.

Sarnased liigid

Rooruik, nurmkana, põldvutt.

Levik

Pesitsusajal on levinud vaid Euraasias. Põhiline osa rukkirääke liigub talvitusaladele läbi Egiptuse ning mingi osa ka  Aafrika läänepoolset osa pidi. Peamised talvitusalad asuvad savannides, mis jäävad Tanzania ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahele. Mõned talvitumisjuhud on teada ka Lääne-Aafrikast. Eestis laialt levinud haudelind, kes asustab erinevaid avamaastikke.

Arvukus

Eestis pesitseb 20 000-40 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub enamasti maikuus, sügisränne kestab augustist septembrini.

Toit

Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid, nälkjad, ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti.

Elupaik

Asustab erinevaid avamaastikke. Liik puudub vaid paikadest, kus valdavaks suured metsamassiivid ning puuduvad kultuurmaastikud või laiemad jõeluhad. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel.

 Pesitsemine

Pesaks on lohk maapinnal rohu ja puhmaste vahel, mille ääristab kõrte ja samblaga.  Pesa läbimõõt on 12-15 cm, kõrgus 7 cm, lohu sügavus 3-4 cm. Pärast 15-17 päevast haudumist tuleb ilmale tavaliselt 9-10 poega. Pojad on pesahülgajad, kes mõni tund pärast koorumist on valmis ringi uitama ning peagi iseseisvuvad.  Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub emaslind üksi ja alles pärast viimase muna munemist.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistumist, millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega kahandab sobilike elupaikade pindala. Ohustavad ka põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Looduslikest vaenlastest ohustavad kullilised, aga ka kärplased.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rukkirääk on Läänemaa kultuurrohumaadel ja luhaniitudel tavaline haudelind. Kõrges taimestikus peituvat lindu pole kerge näha, kuid tema häält võib maist juuli keskpaigani tihti kuulda. Eriti häälekaks muutuvad rukkiräägud hämaruse saabudes.

Matsalus võib rukkirääkude kontserti nautida näiteks Rannajõe vaateplatvormilt või Suitsu jõe sillalt. Rahvuspargi territooriumil pesitseb umbes 300 paari.