Soo-loorkull

lad. Circus pygargus
ingl.  Montagu’s Harrier

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind

Välimus

Väga pikad ja saledad tiivad, sale kere ja pikk kitsas saba. Isaslind näeb välja nagu isane välja-loorkull, kuid erineb proportsioonide, lennu ja küünra-hoosulgedel olevate mustade vöötide (kaks ala-, üks ülapoolel), laiemalt mustade tiivaotste ning tumedamalt hallide selja- ja küünra-kattesulgede poolest. Kõhul punapruunid triibud. Emaslind erineb välja-loorkulli emaslinnust pisut kitsama tiivatüviku ja selgelt üle küünra-hoosulgede ülapoolel kulgeva tumeda vöödi poolest. Labatiiva alapoole tagaserv tume, alatiiva suured kattesuled ja kaenlasuled selgelt vöödilised.

Suurus

Kehapikkus 39-50 cm, tiibade siruulatus 96-116 cm, kehakaal 230-445 g.

Sarnased liigid

Välja-loorkull, roo-loorkull.

Levik

Levinud parasvöötmes, kuid võib leida ka Vahemere ja boreaalsetel (põhja)aladel. Talvituma rändab troopilisse Aafrikasse. Eestis ebaühtlaselt levinud harv haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 300-400 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub aprillis-mais, lahkub augustis-septembris.

Toit

Toitub noorlindudest ja pisiimetajatest, sisalikest, putukatest.

Elupaik

Pesitseb kõrge rohuga avamaastikul, võsastunud nõmmedel ja loopealsetel, soodes, viljapõldudel jm. Saagilennul käib ka luhtade ja rabade kohal.

Pesitsemine

Pesa asub maapinnal kõrges taimestikus, see on lihtne ja rohust valmistatud. Mais muneb emaslind 4-5 muna, mida haub 27-30 päeva. Noorlinnud saavad lennuvõimeliseks u 35 päeva pärast.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Ohustavad röövlinnud, vareslased, rebased.

Levik ja arvukus Läänemaal

Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.

Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.