Puise vaateplatvorm

Puise vaateplatvorm on bussipeatuse juures olev madal vaateplatvorm.

Puise on ennekõike koht, kus kevadel ja sügisel jälgida lindude läbirännet. Seetõttu tuleks siia tulla kindlasti hommikul varakult, kohe peale päikesetõusu.

Kevadel saab Puises jälgida Loode-Venemaal pesitsevate arktiliste veelindude läbirännet. Sügisel koondub Puise poolsaare tipus erinevate maismaalindude ränne. Näiteks on Puises üheainsa päeva jooksul loendatud 18 000 rändavat pasknääri, 51 000 musttihast ja 132 väike-kirjurähni.

  • Kõik
  • A
  • H
  • J
  • K
  • L
  • M
  • N
  • P
  • R
  • S
  • T
  • V

Kiivitaja

Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.

Punajalg-tilder

Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.

Mudatilder

Mudatilder on Läänemaa märgaladel tavaline läbirändaja ning siinsetes rabades väikesearvuline pesitseja. Mudatildreid kohtab Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses mitmel pool. Kõige enam peatub läbirändavaid mudatildreid Põgari-Sassi ja Haeska rannikul.
Pesitsevaid mudatildreid saab vaadelda näiteks Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.

Tumetilder

Tumetilder on Läänemaa rannikualadel harilik läbirändaja. Kevadrändel peatuvaid isendeid võib näha aprillis ja mais. Juuni lõpus kohtab juba esimesi sügisrändel olevaid isendeid. Need on emaslinnud, kes on arktilistel pesitsusaladel munemise lõpetanud. Kuna haudumise ja poegade eest hoolitsemisega tegelevad isaslinnud, siis rändavadki emaslinnud pesitsusaladelt üsna kiiresti ära. Viimaseid tumetildreid kohtab siin veel oktoobris.

Ristpart

Ristpart on Läänemaa rannikul väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Matsalusse saabuvad esimesed ristpardid juba märtsi keskel ning neid võib siin kohata augustini. Rahvuspargi territooriumil näeb ristparte Puise poolsaare rannikul ning Põgari-Sassi rannas. Ristparte on Läänemaal hea vaadelda veel ka Põõsaspea neemel ning Riguldi rannikul.

Väiketiir

Väiketiir on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Nad pesitsevad üksikute paaride või mõnest paarist koosnevate kolooniatena liivastel ja klibustel randadel ning väikestel meresaartel.
Väiketiire võib Matsalus kohata aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Kõige suurem tõenäosus on neid linde kohata Haeska linnuvaatlustornist või Puise ninas.

Tutt-tiir

Tutt-tiir on Läänemaal lokaalse levikuga väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Matsalu rahvuspargis kohtab tutt-tiire sageli Puise ninas. Eriti silmatorkavad ja häälekad on tutt-tiirud suvekuudel Põõsaspea neemel.
Pesitsevad tutt-tiirud väikestel meresaartel. Mõned pesitsuskolooniad jäävad ka Matsalu rahvuspargi territooriumile.

Randtiir

Randtiir on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Linnud pesitsevad suurte kolooniatena väikestel meresaartel, kus tihedalt üksteise kõrval võib leiduda sadu pesi. Matsalu rahvuspargis asub suur randtiirude pesitsuskoloonia Puise nina lähistel Kakrarahul.
Randtiire võib siiski Läänemaa rannikul kohata õige mitmel pool. Nad on väga hästi vaadeldavad näiteks Põõsaspea neemel, kus võib kevadel ja suve lõpus jälgida ka nende arvukamat läbirännet.

Jõgitiir

Sarnaselt randtiirule on ka jõgitiir Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Siselahtedel ja suurematel järvedel on ta oluliselt arvukamaks ja sagedasemaks liigiks kui randtiir. Siiski võib jõgitiiru arvukalt kohata ka mererannikul.
Matsalu ja Haapsalu lahe ääres võib jõgitiiru vaadelda pea kõikjal. Arvukat kevad-ja sügisrännet saab jälgida Põõsaspea neemel ning Puise ninas.

Räusktiir

Räusk on Läänemaa rannikul ja väikestel meresaartel väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Matsalu rahvuspargis kohtab räuska sageli Haeskas või Puise ninas. Väga tihti võib neid ringi lendamas näha veel Haapsalu linnas ning Saunja ja Tahu lahel.
Räusad pesitsevad väikeste kolooniatena mõnedel Väinamere piirkonna laidudel.

Kadakatäks

Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.

Naaskelnokk

Naaskelnokk on Läänemaa rannikul lokaalselt levinud vähearvukas haudelind ja kevadine läbirändaja. Rändel peatuvaid naaskelnokki kohtab Matsalu rahvuspargis sageli Põgari-Sassi rannas ja Puise ninas. Lisaks võib neid kahlajaid vaadelda ka Haapsalu Tagalahel ning Tahu lahel. Kõige paremini on naaskelnokad Läänemaal vaadeldavad aprillist juunini.

Tuttpütt

Tuttpütt on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevad tuttpütid koonduvad siselahtedele, vähemal määral ka suurematele järvedele ning avamerele.
Kõige parem on tuttpütte vaadelda kevadel aprillis ja mais Haapsalu Promenaadilt. Sel ajal võib seal sageli näha ka tuttpüttide vaatemängulist pulmatantsu. Veel kohtab tuttpütte arvukalt Saunja lahel ja Sutlepa merel, kus pesitseb kümneid paare. Matsalus on neid võimalik vaadelda Puise ninas või Keemu vaatetornist.

Kormoran

Kormoran on Läänemaal arvukas läbirändaja ja lokaalse levikuga haudelind. Kevadel ja sügisel võib Haapsalu ja Matsalu lahel kormorane suurte parvedena. Matsalus on neid hea vaadelda Keemu vaatetornist või Puise ninast. Kevadel kalade kudemisajal kohtab kormorane arvukalt ka Kasari jõe ääres.
Kui veel sajandivahetusel elas Matsalu rahvuspargi laidudel tuhandeid paare kormorane, siis praeguseks on nad muutunud pesitsejana vähearvukaks. Üheks põhjuseks on merikotkaste tugev asurkond, kes pesitsuskolooniatest kormoranipoegi saagiks püüavad. Seetõttu jääbki kormorane Matsalu aladele vähe pesitsema. Küll võib kormoranide pesitsuskolooniat vaadelda Sutlepa mere ääres asuvast vaatlustornist.

Nurmkana

Nurmkana on kogu Läänemaal väikesearvuline haudelind ja talvitaja. Matsalu põllumaastikel on nurmkanad veel küllaltki tavalised kanalised, keda peidulise eluviisi tõttu pole siiski sugugi kerge näha. Väljaspool pesitsusaega tulevad nurmkanad mõnikord toituma ka päris mererannikule.
Kergem on nurmkanasid kohata talvel lumega, mil nad tulevad sagedamini toituma majade lähedusse ning teepervedele.

Suurkoovitaja

Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Hänilane

Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.

Linavästrik

Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.

Rohukoskel

Rohukoskel on Läänemaa rannikul tavaline läbirändaja ning väikesearvuline haudelind. Teda kohtab eelkõige mererannikul, siselahtedele satub see liik üsna harva. Matsalus on seetõttu rohukosklad kõige paremini vaadeldavad Puise ninas. Mitmed rohukoskla paarid jäävad pesitsema Puise poolsaare ümbruses asuvatele laidudele (näiteks Kakrarahule).
Rohukosklaid on eriti hea vaadelda, aga Põõsaspea neemel. Seal saab suve lõpus ja sügisel vaadelda ka nende läbirännet.

Jääkoskel

Jääkoskel on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline talvitaja ja haudelind. Jääkokslad on Matsalu ja Haapsalu lahel arvukad rändepeatujad varakevadel ning hilissügisel. Nad on ühed esimesed veelinnud, kes vabaveealadele kogunevad ja ühed viimastest, kes lahesoppide jäätudes lahkuvad. Rändel peatuvaid jääkosklaid on hea vaadelda Puises või Keemus. Hilissügisel – oktoobris ja novembris koondub sadu jääkosklaid ka Haapsalu Tagalahele. Talvitavad jääkosklad koonduvad arvukamalt Põõsaspea neeme ja Dirhami sadama ümbruses.

Väikekoskel

Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.

Mustsaba-vigle

Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.

Vöötsaba-vigle

Vöötsaba-vigle on Läänemaa rannikul vähearvukas läbirändaja. Nagu paljud teisedki kahlajad, kogunevad ka vöötsaba-vigled toituma randadesse, kus paljanduvad mudaväljad või leidub rohkesti adru. Matsalus võib läbirändavaid vöötsaba-viglesid sagedamini kohata Põgaris ning Puise ninal. Lisaks näeb neid sageli Osmussaare läänerannikul, Austergrünne neemel Vormsis ning Riguldi rannas.
Suurimaid rändesalkasid võib kohata eelkõige hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. Sügisrändel olevaid linde näeb arvukamalt juuli lõpust oktoobri keskpaigani.

Naerukajakas

Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Merikajakas

Merikajakas on Läänemaa rannikul tavaline, kuid kõikjal võrdlemisi väikesearvuline kajakaliik. Merikajakaid kohtab nii mererannikul, siselahtedel kui ka rannikujärvedel. Matsalu rahvuspargis saab neid vaadelda näiteks Keemu ja Puise sadamate juures, aga ka Haeskas ning Põgari-Sassis. Levinud on merikajakad ka Haapsalus ja Noarootsi piirkonnas.
Väga tihti istuvad merikajakad suurtel kividel, kus neid saab pikalt jälgida.

Kalakajakas

Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.

Hõbekajakas

Hõbekajakas on Läänemaal tavaline haudelind ja arvukas läbirändaja. Talvitavad linnud koonduvad eelkõige sadamate, iseäranis Dirhami lähiümbrusesse.
Matsalus kohtab hõbekajakaid arvukamalt nendes vaatluskohtades, mille lähedal asub neile pesitsemiseks sobilikke väikeseid meresaari. Nii on hõbekajakaid kõige rohkem näha Puise ninas ja Keemu sadamas. Siiski ei jää need linnud märkamata ka maakonna teistes rannikuäärsetes vaatluspaikades.

Hallõgija

Hallõgija on Läänemaal väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Kõige lihtsam on hallõgijaid Läänemaal vaadelda väljaspool lindude pesitsusaega septembrist aprillini, mil neid linde kohtab sageli kultuurmaastikus või mererannikul. Sel ajal tasub ringi sõita põllumaastikus, kus linnud tihti elektriliinil või põõsaladvas saaki varitsevad.
Pesitsema asuvad hallõgijad meie rabadesse. Teda võib suvekuudel näha Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija on Läänemaal tavaline haudelind. Teda kohtab nii põõsastikega talumaastikus kui rannakadastikes. Matsalus võib punaselg-õgijaid vaadelda õige mitmel pool. Rohkesti pesitseb neid näiteks Puise poolsaarel, kus teeäärsetes põõsastikes pesitsevaid linde on kerge vaadelda.

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke on Läänemaal arvukas ja üldlevinud haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad Matsalu rahvuspargis talude ja vanade paadikuuride ümbruses. Eriti rohkesti pesitseb suitsupääsukesi, aga karjalautade juures.
Suve lõpus kogunevad suitsupääsukesed õhtuti suurte parvedena Matsalu ja Haapsalu lahe roostikesse ööbima. Siis võib mõnikord päikeseloojangu eel end pilliroovartele puhkama sättida tuhandeid isendeid. Meie rahvuslinnu rännet on võimalik septembris jälgida eelkõige Puise ninas.

Merikotkas

Merikotkas on röövlind, keda kohtamata on Matsalu või Haapsalu lahe äärest raske lahkuda. Kui merelahe äärde jõudes vaadata üle suuremad kivid, siis suure tõenäosusega leiab mõnelt selliselt istumas ka merikotka.
Eriti tihti õnnestub merikotkaid vaadelda Matsalus Haeskas, Keemus ja Põgaris ning Silma looduskaitsealale jäävatel Haapsalu Tagalahel ja Saunja lahel. Talvel koonduvad Läänemaal talvitavad merikotkad rannikulõikudele, kus leidub lahtist vett ja peatuvaid veelinde.

Merisk

Merisk on Läänemaa rannikualadel tavaline haudelind ja läbirändaja. Matsalus on nad hästi vaadeldavad Haeskas, Keemus, Põgaris ning Puise ninas. Lisaks on nad kevadel ja suvel kergesti kohatavad Haapsalus Vasikaholmi rannas ning Noarootsis Põõsaspea neemel.
Meriskite läbirännet on hea jälgida aprillis ning augustis Põõsaspea neemel.

Sookurg

Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.

Tikutaja

Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.

Rabapistrik

Rabapistrik on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja. Eelkõige võib rabapistrikut siin vaadelda sügisel septembris ja oktoobris, harvem kevadrändel maikuus. Rabapistrikud peavad sageli jahti rannaniidu ja veepiiril toituvatele kahlajatele ning väiksematele partidele.
Kõige tõenäolisem on neid kohata Haeskas, Põgaris ja Puise ninas. Möödunud sajandi keskpaigas pesitses rabapistrik Läänemaal asuvas Marimetsa rabas, kuid käesoleval sajandil ei ole tema pesitsemist õnnestunud tõestada.

Hõbehaigur

Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.

Räästapääsuke

Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.

Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.

Laululuik

Laululuik on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja tavaline läbirändaja. Kevadel ja sügisel peatub laululuiki kõige arvukamalt Matsalu ning Haapsalu lahel. Varakevadel kui siselahed on veel osaliselt jääs tulevad häälekad laululuiged tihti ka põldudele toituma.
Kõige parem on laululuiki vaadelda Haeska ja Keemu vaatetornist ja Haapsalu Promenaadilt. Talvitama jäänud laululuiged tegutsevad eelkõige Noarootsi poolsaare ja Vormsi saart ümbritseval rannikul.

Väikeluik

Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.

Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.

Aul

Hilissügisest kevadeni on aul Läänemaal üks arvukamaid mereparte. Kevadel näeb arvukat aulide läbirännet Virtsus ja Puhtus, sügisel võib kümnete tuhandete aulide rännet vaadelda aga Põõsaspea neemel.
Maakonna looderannikule jäävad tuhanded aulid ka talvitama. Neid on hea vaadelda Dirhami sadamast või Põõsaspea neemelt. Paljud suuremad auliparved kogunevad toituma avameremadalikele, kus neid ei näe ka hea optikaga. Üheks selliseks oluliseks talviseks toitumisalaks on Osmussaare lähistel paiknev Neugrundi madalik.

Välja-loorkull

Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.

Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.

Roo-loorkull

Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.

Liivatüll

Liivatüll on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Matsalu rahvuspargi hooldatud madalmurused rannaniidud on nendele lindudele väga oluliseks pesitsuskohaks. Liivatülle võib märtsist oktoobrini kohata Matsalu rahvuspargis mitmel pool. Hästi on nad vaadeldavad Keemu ja Haeska vaatetornist või Põgari-Sassi bussipeatuse juures olevast parkmistaskust. Rändel peatuvaid liivatülle võibki kõige arvukamalt näha just Põgari-Sassi rannaniidul, aga ka Noarootsis Riguldi rannas.

Tutkas

Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.

Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.

Soorüdi

Läänemaal võib kohata soorüdi kahte alamliiki – arvukat läbirändajat tundrarüdi ning väikesearvulist pesitsejat niidurüdi.

Arktilistel aladel pesitsevad tundrarüdid on Läänemaa rannikul arvukad läbirändajad. Kevadel mais ning suve lõpus juulist septembrini võib neid tihti kohata sadadest lindudest koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnutornist, Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parklast ning Puise ninast. Tundrarüdid on läbirändel arvukad ka Riguldi rannas ning Vormsis Austergrunne neemel.

Soorüdi teine alamliik – niidurüdi jääb Matsalu ja Silma looduskaitseala rannaniitudele pesitsema. Matsalu on niidurüdi kõige olulisem pesitsusala kogu Euroopas. Neid on hea vaadelda Haeska tornist või Põgari-Sassi rannaniidu servas olevast parklast.

Hiireviu

Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.

Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.

Sõtkas

Sõtkas on Läänemaal arvukas läbirändaja ja talvitaja ning tavaline haudelind. Kevadel ja sügisel peatub sõtkaid arvukalt nii Matsalu kui Haapsalu lahel. Pesitsema asunud sõtkaid võib näha rabalaugastel, mõisatiikidel või metsajärvedel. Seal otsivad sõtkad endale pesakohaks enamasti mõne vana musträhni pesaõõnsuse.

Talvel kogunevad sõtkad suurte parvedena jäätumata mererannikule. Kõige olulisemad sõtkaste talvitusalad Läänemaal paiknevad Põõsaspea neeme ümbruses. Mõnel aastal talvitab siin ligi paar tuhat lindu.

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.

Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.

Merivart

Merivart on Läänemaal arvukas läbirändaja. Eriti rohkesti võib merivarte vaadelda kevadel aprillist mai keskpaigani, mil kümned tuhanded linnud kogunevad toituma Väinamerele. Kõige parem on merivarte vaadelda Läänemaal Puise ninast – siinse poolsaare ümbruses on peatumas loendatud üle 40 000 merivardi.

Sügisrändel on merivartide peatuskogumid Läänemaal väiksemad, kuid väga arvukat läbirännet võib septembris vaadelda Põõsaspea neemel.

Tuttvart

Tuttvart on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tuttvarte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning Sutlepa merel. Enamasti on peatuvaid linde kõige rohkem näha aprillis ja septembris.

Tuttvardid pesitsevad roostikes ning väikestel meresaartel.

Hallhaigur

Hallhaigur on Läänemaal tavaline läbirändaja ning lokaalselt levinud haudelind. Neid linde võib näha Läänemaal kõikjal veekogude ääres. Kõige enam tegutseb neid siiski Matsalu ja Haapsalu lahel, kus kümned linnud toitumas käivad. Toituvaid hallhaigruid on hea vaadelda Matsalu lahe ääres või Silma looduskaitsealal asuvatest linnuvaatlustornidest.

Läänemaal – Laikmaa majamuuseumi lähistel asub ka Eesti suurim hallhaigru pesitsuskoloonia, kus pesitseb umbes 300 paari. Hallhaigru pesitsuskolooniat saab näha ka Matsalu mõisapargis.

Piiritaja

Piiritaja on Läänemaal üldlevinud haudelind ja tavaline läbirändaja. Hea lendajana võib piiritajat kohata pea kõikjal – kuid kõige rohkem on neid siiski linnade ja suuremate asulate ümbruses. Nii on Läänemaal piiritajaid kõige rohkem Haapsalus, kus nad leiavad endale sobilikud pesitsusvõimalused paneelmajade ventilatsiooniavades. Rände ajal kohtab piiritajaid arvukamalt ka rannikul.

Piiritajate sügisrännet võib juuli lõpus ja augustis vaadelda näiteks Puise ninas või Põõsaspea neemel.

Rabahani

Rabahani on kevadel ja sügisel Läänemaal arvukas läbirändaja, keda võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning nende lähiümbruses asuvatel põldudel. Enamasti seltsivad rabahaned ühes oma arvukamate lähisugulaste – suur-laukhanedega.

Rabahanesid on hea vaadelda Haeka ja Rannajõe vaatetornist või Saunja lahe ääres asuvast Kirimäe linnutornist.

Hallhani

Hallhani on Läänemaa rannikul ja rannikujärvedel tavaline haudelind ja läbirändaja. Kevadel asuvad saabunud linnud koheselt pesitsema Matsalu ja Haapsalu lahte ning Noarootsi järvi ümbritsevas roostikes. Mitmed hallhanepaarid rajavad oma pesa ka Väinamere laidudele.

Suve teisel poolel – juulis ja augustis moodustavad hallhaned suuremaid peatuskogumeid. Sel ajal koosnevad siinsed haneparved peaaegu eranditult üksnes hallhanedest. Neid võib vaadelda siin oktoobri alguseni, kuid siis seltsivad nendega ka tundraaladelt saabunud teised haneliigid.

Hallhanesid on hea vaadelda Haeskas ja Põgaris, samuti Saunja lahe ja Sutlepa mere linnuvaatlustornidest.

Suur-laukhani

Suur-laukhani on Läänemaal nii kevadel kui sügisel väga arvukas läbirändaja. Varahommikutel ja õhtutundidel peatuvad linnud põldudel või toituvad rannaniitudel. Päeval ja öösel puhkavad linnud, aga lahesoppides ning üleujutatud luhtades.

Matsalu rahvuspargis peatub suur-laukhanesid kõige arvukamalt aprillis, mil võib tihti vaadelda tuhandetest lindudest koosnevaid parvesid. Neid on hea vaadelda Haeska ja Keemu vaatlustornist või Rannajõe vaateplatvormilt. Samuti peatub tuhandeid laukhanesid Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.

Rääkspart

Rääkspart on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Linnud rajavad oma pesa Matsalu ja Haapsalu lahte ümbritsevasse roostikesse ning kõrgema taimestikuga meresaartele.

Rääksparte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses pea kõikjal. Sügisrändel on ta eriti arvukas Haapsalu Tagalahel, kus septembris ja oktoobris peatub kuni 1000 lindu.

Rägapart

Rägapart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Võrreldes teiste ujupartidega on tema arvukus oluliselt tagasihoidlikum.

Läänemaal pesitsevad rägapardid eelkõige rannaniitudel. Läbirändel peatuvaid linde võib kohata siselahtedel, üleujutatud luhaaladel ja mõnikord isegi mõisapargis olevatel tiikidel. Rägapardid on kõige paremini vaadeldavad Haeskas ja Puise ninas, samuti Silma looduskaitsealal Kirimäe poolsaarel asuvast linnuvaatlustornist.

Sinikael-part

Sinikael-part on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid võib kohata isegi metsakraavidel ja vesistel heinamaadel, aga kõige arvukamalt näeb neid muidugi madalaveelistel siselahtedel.

Matsalu rahvuspargis võib sinikael-parte kohata kõikjal, kus leidub kasvõi mõnigi väiksem veekogu.

Viupart

Viupart on Läänemaal väga arvukas läbirändaja, kuid pesitsema linnud siia ei jää. Matsalu ja Haapsalu lahel on kevadel ja sügisel tegu ülekaalukalt kõige arvukama ujupardiga. Kevadel peatuvad viupardid meelsasti ka Matsalu üleujutatud luhaaladel.

Kõige suuremaid viupartide rändekogumeid saab näha Haeska linnutornist. Sügiseti võib Haapsalu Tagalahel peatuvaid tuhandeid viuparte vaadelda ka Haapsalu rannapromenaadilt

Piilpart

Piilpart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning arvukas läbirändaja. Piilparte võib kohata mitmel pool Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses. Rändel peatuvad piilpardid armastavad tihti peatuda ka rannaniidul olevatel veelompidel.

Kevadel ja sügisel koondub piilparte kõige arvukamalt Haeska rannikule. Samuti peatub piilparte rohkesti Noarootsis Tahu lahel.

Pesitsevaid piilparte võib kohata Matsalu ja Noarootsi rannaniitudel. Samuti pesitseb neid väikesearvuliselt Läänemaal Marimetsa raba laugaste ümbruses.

Luitsnokk-part

Luitsnokk-part on Läänemaal väiksearvuline haudelind ning läbirändaja. Neid võib kohata aprillist oktoobrini. Kuigi luitsnokk-part on Matsalu ja Haapsalu lahel tavaline rändepeatuja, jääb tema arvukus enamike teiste ujupartide kõrval siiski tagasihoidlkuks. Linde näeb sageli Haeska ja Keemu vaatlustornist või Puise ninast.

Luitsnokk-pardid pesitsevad valdavalt Matsalu ja Hullo lahe ning Väinamere laidudel.

Soopart

Soopart on Matsalu lahel ja Silma looduskaitsealal arvukas läbirändaja. Siinsed lahesopid on madalaveelised, mis pakuvad neile ujupartidele soodsaid toitumisvõimalusi.

Matsalus on sooparte kõige parem vaadelda Haeska linnuvaatlustornist. Kevadrändel aprillis võib siit vaadelda kuni 5000 lindu. Teine oluline rändepeatusala soopartidele asub Noarootsis Tahu lahel. Kevadel peatub sooparte Läänemaa siselahtedel arvukamalt aprillis, sügiseti augusti ja septembris.

Jäälind

Jäälind on Läänemaal vähearvukas läbirändaja. Läbirändel olevaid isendeid võib sagedamini kohata jõgede ja ojade ääres ja Haapsalu ning Matsalu lahe ääres. Kevadel näeb jäälindu Läänemaal sagedamini aprillis, sügisrändel olevaid isendeid kohtab peamiselt augustist oktoobrini.

Põldlõoke

Põldlõoke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Ainuüksi Matsalu rahvuspargi põldudel ning luha- ja rannaniitudel pesitseb ligi 3000 paari põldlõokesi.

Kevadel on põldlõoke üks meie esimesi kevadekuulutajaid, kelle esimesed isendid saabuvad Matsalusse tihti juba veebruari lõpus. Põldlõokesi kohtab Läänemaal oktoobri lõpuni, kuid nende rõõmsat lõõritamist kuuleb vaid suve keskpaigani.

Vihitaja

Vihitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevaid vihitajaid kohtab sageli mererannikul, kus nad adruvallidel või rannalähedastel kividel peatuvad. Nii kevadel kui sügisel kohtab läbirändel olevaid vihitajaid sageli näiteks Puise ninas, Haeskas, Keemus ja Põõsaspea neemel.

Pesitsusajal kohtab vihitajaid Läänemaal järvede kallastel ja kruusakarjäärides olevatel veesilmadel ning Kasari jõel.

Raudkull

Raudkull on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja ning väikesearvuline talvitaja. Eriti sageli kohtab raudkulle Läänemaal septembris ja oktoobri alguses, mil linnud ühes suurte värvuliste parvedega rändele asuvad. Talvekuudel võib raudkulle kohata eelkõige asulate juures, kus nad jahivad lindude toitmiskohtasid külastavaid värvulisi.