Teder

lad. Tetrao tetrix L.
ingl. Black Grouse

Rahvapäraseid nimesid: kudres, must, metsakukk, nõgikikas, urvaplaaster, tibulind

Staatus Eestis

Haudelind, talvituja.

Välimus

Keskmise suurusega kanaline, pea väike, nokk kleenuke. Isaslind must purpurse läikega, sabaalune, tiivaalune ja tiival olev vööt on valged. Silmatorkavad punased “kulmud”. Lüürakujulist saba ajab mängu ajal püsti, kuid lennul on see koomale tõmmatud ja paistab lihtsalt pikana. Emaslind on hallikaspruun, üleni tumedate vöötidega, saba hallikaspruun, sageli pisut roostja varjundiga.

Suurus

Kehapikkus isasel 49-58 cm (sh saba u 10 cm), emasel 40-45 cm, tiibade siruulatus 65-80 cm, kehakaal isasel 1,2-1,3 kg, emasel 0,9-1 kg.

 

Sarnased liigid

Metsis.

Levik

Levikuareaal jääb kogu ulatuses Euraasiasse, kattudes suurel määral parasvöötmega. Valdav osa sellest on metsa- ja metsastepivööndis. Levib Norrast, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast läänes ligikaudu Vladivostokini Kaug-Idas. Kesk-Euroopas on säilinud veel vaid eraldiseisvad väiksemad populatsioonid, liik on väljasurnud Horvaatias, Ungaris ja Türgis, ilmselt ka Serbias ja Montenegros. Introdutseeritud Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Eestis laialt levinud, ent väiksearvuline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 4000-5000 haudepaari.

Esinemisaeg

Paigalind.

Toit

Toitub kaseurbadest, kasevõrsetest, pungadest, marjadest, mitmetest rohttaimedest. Pojad toituvad algul ainult putukatest.

Elupaik

Muudab elupaika vastavalt oma elutsüklile. Pesitsusaladena kasutab madal- ja siirdesoid, põõsastikke, metsaservi. Talvel on määravaks sobivad toitumis- ja varjumistingimused nii ööbimiseks kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Toitumisalad on eelkõige seotud kasepuistute esinemisega – eelistatud on avamaastikuga külgnevad kase- või kasesegametsade servaalad ja väiksemad metsatukad lagedamates biotoopides. Kevadised tedremängud toimuvad enamasti soodes ja rabades, aga ka metsaserva põldudel-niitudel, kus häirimistegur on väike.

Pesitsemine

Iseloomulikuks on isaslindude seltsingulised mängud kevadel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust ja see varieerub aastati märtsi algusest aprillini. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige “paremad” linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais. Pesalohu kraabib varjatud kohta maapinnale, teinekord vana rohukulu alla või põõsaste varju. Mai alguses muneb emaslind 7-10 kreemjat tumepruunide täppidega muna, mida haub 19-28 päeva. Pojad on pesahülgajad, kes teise elunädala lõpul on juba võimelised lendama.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine või nende kvaliteedi langus. Elupaikadele mõjuvad halvasti ulatuslikud kuivendustööd, samuti metsatööde rasketehnikaga lõhutud metsa aluspinnas. Liigile ei mõju hästi ka kiskjate ja metssigade suur arvukus ning häirimine pesa juures, sest teder on maaspesitseja ja tema munadega pesa ning äsjakoorunud pojad on kaitsetud ning külmaõrnad – esimesed kolm nädalat ei ole tibudel veel termoregulatsioon välja kujunenud ja vanalind peab neid soojendama. Ka ebasoodsad ilmastikutingimused võivad tedrele ohuks olla .

Levik ja arvukus Läänemaal

Teder on Läänemaa soodes ja sooheinamaadel esinev väikesearvuline kanaline. Tetre võib kohata ka Matsalu rahvuspargis – mõned isendid tulevad siinsele luhale, samuti maiustavad nad sageli kadakamarjadega.
Tetre võib Läänemaal sageli kohata Tuhu soo ümbruses, Matsalus näeb neid sagedamini Rannajõe vaateplatvormist.