Väiketiir on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Nad pesitsevad üksikute paaride või mõnest paarist koosnevate kolooniatena liivastel ja klibustel randadel ning väikestel meresaartel.
Väiketiire võib Matsalus kohata aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Kõige suurem tõenäosus on neid linde kohata Haeska linnuvaatlustornist või Puise ninas.
Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.
Vöötsaba-vigle on Läänemaa rannikul vähearvukas läbirändaja. Nagu paljud teisedki kahlajad, kogunevad ka vöötsaba-vigled toituma randadesse, kus paljanduvad mudaväljad või leidub rohkesti adru. Matsalus võib läbirändavaid vöötsaba-viglesid sagedamini kohata Põgaris ning Puise ninal. Lisaks näeb neid sageli Osmussaare läänerannikul, Austergrünne neemel Vormsis ning Riguldi rannas.
Suurimaid rändesalkasid võib kohata eelkõige hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. Sügisrändel olevaid linde näeb arvukamalt juuli lõpust oktoobri keskpaigani.
Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.
Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.
Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.
Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.
Valge-toonekurg on Läänemaal tavaline haudelind. Neid linde kohtab vähe üksnes maakonna põhjaosas, kus asuvad liigile pesitsemiseks ebasobilikud suured soo- ja metsamassiivid. Samuti väldivad nad pikalt merre ulatuvatel poolsaartel pesitsemist.
Matsalu rahvuspargis asustavad valge-toonekured tihedamalt lahe lõunakaldale jäävaid külasid ja asulaid. Tihti on nende pesad elektripostidel või vanade hoonete korstendel. Kui suve keskel hakatakse luhas heina niitma, siis koguneb sinna toituma ka kümneid valge-toonekurgi.
Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.
Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.
Viupart on Läänemaal väga arvukas läbirändaja, kuid pesitsema linnud siia ei jää. Matsalu ja Haapsalu lahel on kevadel ja sügisel tegu ülekaalukalt kõige arvukama ujupardiga. Kevadel peatuvad viupardid meelsasti ka Matsalu üleujutatud luhaaladel.
Kõige suuremaid viupartide rändekogumeid saab näha Haeska linnutornist. Sügiseti võib Haapsalu Tagalahel peatuvaid tuhandeid viuparte vaadelda ka Haapsalu rannapromenaadilt
Vihitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevaid vihitajaid kohtab sageli mererannikul, kus nad adruvallidel või rannalähedastel kividel peatuvad. Nii kevadel kui sügisel kohtab läbirändel olevaid vihitajaid sageli näiteks Puise ninas, Haeskas, Keemus ja Põõsaspea neemel.
Pesitsusajal kohtab vihitajaid Läänemaal järvede kallastel ja kruusakarjäärides olevatel veesilmadel ning Kasari jõel.