Viupart

lad. Anas penelope
ingl. Eurasian Wigeon

Rahvapäraseid nimesid: vilepart, suvipart

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Lühikese ja peenikese kaela, võrdlemisi suure ümardunud pea, väikese noka ja teravatipulise sabaga keskmist kasvu part. Kõigis sulestikes on hästi näha valge kõhulaik. Õlasulestik ja alatiiva kattesuled tuhmilt kahvatuhallid. Isaslinnul hundrüüs pea ja kael kastanpruunid, laup ja kiird roostjaskollased, rind hallikasroosa, muu keha hall, valge ja musta päraalusega, lennul näha suur valge laik pealtiiva eesosal ja roheline tiivaküüdus. Emaslind on üsna tuhm-roostepruun või hallikas, hajusa tähnisuse, üsna tumeda sulestiku, heleda hallikassinise mustatipulise noka ja kontrastselt valge kõhualusega; tiivaküüdus on tuhm ja tume. Isaslind siirderüüs meenutab emaslindu, ent pealtiiva eesosa valge laik püsib ja sulestik on rohkema roostevarjundiga. Noorlind sarnaneb emaslinnule, kuid valge alapool on sageli ähmase tähnisusega ja tiivaküüdus tuhm.

Suurus

Kehapikkus 42-50 cm, tiibade siruulatus 71-85 cm, kehakaal 600-850 g.

Sarnased liigid

Ameerika viupart.

Levik

Pesitseb Põhja-Euraasias. Eestis vähearvukas haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 50-80 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsis-aprillis, lahkub septembris-oktoobris. Juulis tulevad isaslinnud Läänemerele sulgima, seetõttu on sügisränne palju arvukam kui kevadine.  Üksikud (10-50) talvituvad.

Toit

Taimtoiduline, talvel käib sageli põllumaadel.

Elupaik

Pesitseb peamiselt taigavööndi järvedel ja soodes, tundrajärvikutel, Eestis ka rannaniitudel ja saartel. Jää tekkides lendab lõunapoolsetele merelahtedele, järvedele ja veehoidlatele.

Pesitsemine

Pesa asub vee läheduses, tavaliselt mõne kõrgema rohututi varjus või selle all. Pesa on pressitud pehmest rohust. Maikuus muneb emaslind 8-9 muna, mida haub 24-25 päeva. Pojad on pesahülgajad ning järgnevad üsna pea peale koorumist emaslinnule. Lennuvõimestuvad 40-45 päeva vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Jahilind. Ohustab veekogude saastumine, looduslikeks vaenlasteks on röövlinnud ja kiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Viupart on Läänemaal väga arvukas läbirändaja, kuid pesitsema linnud siia ei jää. Matsalu ja Haapsalu lahel on kevadel ja sügisel tegu ülekaalukalt kõige arvukama ujupardiga. Kevadel peatuvad viupardid meelsasti ka Matsalu üleujutatud luhaaladel.

Kõige suuremaid viupartide rändekogumeid saab näha Haeska linnutornist. Sügiseti võib Haapsalu Tagalahel peatuvaid tuhandeid viuparte vaadelda ka Haapsalu rannapromenaadilt.