Hallhani

lad. Anser anser (L.)
ingl. Greylag Goose

Rahvapäraseid nimesid: roohani, hall hani.

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja

Välimus

Hallhani on Eesti üks suuremaid hanesid. Rabahanest jässakam, jämedama kaela, suurema pea ja tüsedama nokaga, mis on üleni roosakas. Jalad tuhmroosad, tiivad laiad, lend raskepärane. Sulestik peaaegu ühtlaselt pruunikashall, pea ja kael üsna heledad. Lennus on näha nii pealt kui alt kontrastselt helehall tiiva eesserv.

Suurus

Pikkus 74-84 cm, siruulatus 149-168 cm, kehakaal 3-4,5 kg.

Sarnased liigid

Suur-laukhani, rabahani, lühinokk-hani

Levik

Hallhani on levinud Euraasia metsa-, stepi-, ja kõrbevööndi veekogudel. Peamised talvitumispaigad asuvad mitmel pool Suurbritannias, Hollandis, Hispaanias, Vahemere ja Kaspia mere rannikualadel ning Iraanis. Eestis pesitseb peamiselt Eesti lääneosa rannikul ja saartel, mõned ka Põhja-Eesti saartel.

Arvukus

Eestis pesitseb 500-700 paari. Arvukus on eelmise sajandi lõpus vähenenud. Läbirändel peatub meil kuni mõnikümmend tuhat lindu.

Esinemisaeg

Esimesi linde võib kohata rannaniitudel ja rannikulähedastel põldudel juba veebruari lõpus. Enamik saabuvad märtsis ja ja lahkuvad oktoobris-novembris. Üksikud linnud võivad ka talvituda.

Toit

Toitub ainult taimedest (veetaimed, rohi, juured, teravili jm). Toitu hangib maas sammudes, harva vees ujudes.

Elupaik

Pesitseb rannikuäärsetes roostikes ning tiheda taimestikuga rannikujärvedel ja väikesaartel. Läbirändel peatuvad suurte parvedena merelähedastel põldudel ja rohumaadel, harva sisemaal.

Pesitsemine

Pesapaigaks valib hallhani tiheda roostiku servaala, kuhu kuhjab pesaks kõrge hunniku kuivanud pilliroovarsi ja -lehti. Muneb aprilli teisel poolel 3-9 valget karedakoorelist muna. Pesitsusajal on vanalinnud häirimise suhtes väga tundlikud. Pojad kooruvad mai teisel poolel. Nad on kohe pärast kuivamist võimelised emaslinnule järgnema ning pere jätab pesa maha. Pojad lennuvõimestuvad juuli lõpuks, perekond hoiab kokku järgmise aasta pesitsusajani.

 Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Täiskasvanud hallhanel on vähe looduslikke vaenlasi. Peamiselt ohustab kliimamuutustest ja inimtegevusest tingitud elupaikade hävimine või kvaliteedi langus, pesitsusaegne häirimine ja ebaseaduslik küttimine. Poegi ja mune ohustavad pisikiskjad ja linnud. Hallhani on jahilind.

Levik ja arvukus Läänemaal

Hallhani on Läänemaa rannikul ja rannikujärvedel tavaline haudelind ja läbirändaja. Kevadel asuvad saabunud linnud koheselt pesitsema Matsalu ja Haapsalu lahte ning Noarootsi järvi ümbritsevas roostikes. Mitmed hallhanepaarid rajavad oma pesa ka Väinamere laidudele.

Suve teisel poolel – juulis ja augustis moodustavad hallhaned suuremaid peatuskogumeid. Sel ajal koosnevad siinsed haneparved peaaegu eranditult üksnes hallhanedest. Neid võib vaadelda siin oktoobri alguseni, kuid siis seltsivad nendega ka tundraaladelt saabunud teised haneliigid.

Hallhanesid on hea vaadelda Haeskas ja Põgaris, samuti Saunja lahe ja Sutlepa mere linnuvaatlustornidest.