Hänilane

lad. Motacilla flava (L.)
ingl. Yellow Wagtail

Rahvapäraseid nimesid: karjalind, karjatsirk, karjavästrik, veistevästrik, lambalind, lambatsirk, lambalinavästrik, lambahällulind, lambatalleke, kesvatalleke, kollane västrik, kollane linalind, soovästrik, märjavästrik

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Pisut lühema sabaga kui linavästrik ja selgelt lühemaga kui jõgivästrikul. Isaslind on kollaseküllase alapoolega, emaslind pisut tuhmim, eriti rinnalt. Noorlind on sügisel kahvatu alapoolega, kreemikasvalge kõht ainult nõrgalt kollase varjundiga. Jalad mustad, pruunikashall tiib selge, ent kitsa kahvatukollase või määrdunudvalge vöödiga.

Suurus

Kehapikkus 15-16 cm, tiibade siruulatus 23-27 cm, kehakaal 15-23 grammi.

Sarnased liigid

Kuldhänilane, jõgivästrik.

Levik

Levila ulatub Euraasia tundra-, metsa-, stepi- ja kõrbevöönditest Põhja-Aafrika ning Lääne Alaskani, madalikest kõrgmäestikeni. Kogu areaali ulatuses võib eristada kuni 17 alamliiki. Rändlind, areaali lõunaosas ka paigalind. Peamisteks talvitusaladeks on Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia. Eestis üldlevinud haudelind. Peamiselt pesitseb Eestis alamliik lambahänilane, aga ka põhjahänilane on siin aastakümneid regulaarselt, kuigi vähearvukalt pesitsenud. Eestis pesitsevad alamliigid talvituvad peamiselt Kesk- ja Lõuna-Aafrikas.

Arvukus

Eestis pesitseb 3 000-5 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub aprilli keskpaigast maikuu alguseni. Isased saabuvad paar nädalat enne emaseid. Lahkub septembri lõpus, oktoobri alguses.

Toit

Toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad.

Elupaik

Elupaigad on niiskemapoolsed niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem madalsood ja rabad.

 Pesitsemine

Pesa maapinnal tihedas rohus või mättal paksu rohtkatte varjus. Vundamendiks valib väikese pinnaselohu, millesse ehitab kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja ka igasugustest lehtedest pesa. Emaslind muneb mai keskel 4-6 muna, mida haub 13 päeva. Isaslind valvab samal ajal hoolega territooriumi, , et kaitsa pesa võimalike ohtude eest. Pojad on pesas 12-13 päeva. Mõlemad vanemad käivad neid jõudumööda toitmas. Peale pesast lahkumist ei oska noored linnud veel kohe lennata, selle õpivad nad selgeks juuni keskpaigas.

Ohustatus ja kaitse

Hänilane on III kaitsekategooria liik. Ohustavaks eelkõige loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad hävivad. Võsastumine tingib veerežiimi muutusi ning liigi toidubaasi (eelkõige kahetiivalised putukad) vähenemist.

Levik ja arvukus Läänemaal

Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.