• Jäälind
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/Jaalind_PeterLind_DDD_8462a-2-2-s-2-1024x682.jpg
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/jaalind_salvestusVRunnel.mp3

Jäälind. Foto: Peter Lind

Tutvustus

lad. Alcedo atthis ispida L.
ingl. Common Kingfisher

Rahvapäraseid nimesid: sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg, põhjamaa kalliskivi, jõgede pärl

Staatus Eestis

Väikesearvuline haudelind ja talvituja.

Välimus

Jäälind on umbes varblase suurune, väga lühikese saba ja pika terava nokaga. Ta on hõlpsalt äratuntav isegi silueti järgi. Rind, põsk ja kõhualune on oranžikas-punased, kurgualune ja laik külgkaelal kriitvalged, pealagi ja tiivad rohekassinised, selg ja saba eresinised. Sugupooled on ühetaolised, kuid haudeajal on isase jäälinnu nokk üleni must, emaslinnul on alanokal näha punakat värvi. Noored jäälinnud on tuhmima ja rohekama sulestikuga, lühema nokaga ja tumedate jalgadega (vanalindudel on need erepunased).

Suurus

Pikkus 17-19 cm, millest 4 cm on nokk. Tiibade siruulatus 24-26 cm, kaal 35-40 g. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad.

Sarnased liigid

Eestis sarnaseid liike ei ole.

Levik

Levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil. Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis.

Arvukus

Eestis pesitseb 200-500 paari jäälinde.

Esinemisaeg

Liigi saabumise ja lahkumise aeg varieerub märgatavalt. Esimesi saabujaid on registreeritud juba märtsi alguses, põhiosa saabujaid tuleb märtsi lõpus-aprilli alguses. Lahkumine algab augustis ja kestab oktoobri lõpuni. Samas on rändajaid registreeritud ka veel novembris ja detsembris, kellest aga osa võivad olla ka talvitujad. Talveks jääb Eestisse arvatavasti 20-100 lindu, kes püüavad ellu jääda jõgede jm veekogude jäävabades kohtades. Enamus meil pesitsevaid jäälinde rändab talveks lõuna poole, ilmselt Kesk- ja Lõuna-Euroopasse.

Toit

Toitub peamiselt väikestest kaladest. Sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid, põhiliselt veeloomi, eriti kiilivastseid. Võib süüa ka limuseid, pisivähke, usse, õige harva ka väikeseid konni. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette.

Elupaik

Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool.  Kõige kindlamalt võib Eestis jäälinde kohata Kagu-Eesti jt jõgede liivakivipaljanditega lõikudel.

 Pesitsemine

Pesitseb liivakivi-, savi- ja turbajärsakutes kraabitud urgudes. Sobivaid elupaiku võidakse kasutada väga pika perioodi vältel. Tavaliselt kaevab lind pesakoopa kaldajärsakusse, mis asub vahetult veekogu ääres, mõnikord aga ka veekogust 100-300 m eemal. Pesa asub tavaliselt kuni mõne meetri kõrgusel veepinnast. See koosneb umbes poole meetri pikkusest ülespoole kaldega käigust, mille lõpus on avaram pesakoobas. Pesa rajamine võtab paaril aega umbes nädala. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6-7 valget muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Umbes kuu pärast koorumist lahkuvad kõik pojad ühe päeva jooksul pesast. Esimestel päevadel hoiavad nad pesa lähistel kokku ja vanalinnud toidavad neid, kuid peagi aetakse pojad minema ja nad peavad ise hakkama saama. Jäälind kasvatab enamasti aasta jooksul üles kaks pesakonda, vahel ka kolm. Sageli kaevatakse järgmiste pesakondade jaoks eelmise lähedusse uus pesa, seejuures võivad järgmises juba munad olla, kui eelmises alles poegi toidetakse. Esimesed munadega pesad võivad Eestis olla juba aprilli keskpaigas ja viimase pesakonna pojad lahkuda pesast alles septembris.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Peamisteks ohustavateks teguriteks on veekogude eutrofeerumine, keskkonnamürgid ja kliimamuutus. Karmidel talvedel hävib palju talvituma jäänud linde. Samuti ohustavad pesarüüstajad ja jahimehed.

Läänemaa:

Jäälind on Läänemaal vähearvukas läbirändaja. Läbirändel olevaid isendeid võib sagedamini kohata jõgede ja ojade ääres ja Haapsalu ning Matsalu lahe ääres. Kevadel näeb jäälindu Läänemaal sagedamini aprillis, sügisrändel olevaid isendeid kohtab peamiselt augustist oktoobrini.