Kadakatäks

lad. Saxicola rubetra (L.)
ingl. Whinchat

Rahvapäraseid nimesid: kadakarästas, -tikk, -lind, -tärt, -Kärt, -sass, niidukiuts, künnirästas

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Väike, lühikese sabaga ja “matsakas”, üsna pikkade jalgadega lind. Istub püstiselt, nõksutab või viibutab saba, lendab minema hoogsal madallennul ja sööstab uuele istepaigale taimevarrel või aiatraadil. Kõigis sulestikes on nähtav lai hele kulmutriip. Päranipuala kollakaspruun tumedate tähnidega, muu ülapool pruun tumedate triipudega. Isaslinnul valge äärisega pruunikasmust külgpea, kurgualune ja rind oranžkreemikad, tiivad tumedad ühe või kahe tiivalaiguga. Emaslinnul on kreemikasvalge kulmutriip, helepruun külgpea, tiivalaiku tavaliselt pole.

Suurus

Kehapikkus 12-14 cm, tiibade siruulatus 21-24 cm, kehakaal 16-24 grammi.

Sarnased liigid

Kivitäks, kaelustäks, kõrkja-roolind.

Levik

Euroopas ja Kaukaasias, mõnedes Aasia piirkondades: metsa-, stepi- ja vahemerelises vööndis, mägismaadel. Eestis üldlevinud tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 150 000-250 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Eestisse saabub aprilli lõpul või mai alguses. Juuli lõpul ja augusti alguses hakkavad kogunema salkadeks, lahkuvad septembri jooksul.

Toit

Põhiliselt väikesed selgrootud: mardikad, kahetiivalised, liblikad, nende röövikud, kiletiivalised, ämblikud, limused, ussid jm.

Elupaik

Niitudel, karjamaadel, metsaservadel, -väludel, raiesmikel, põlendikel, madalsoodel, vähem kadastikes ja rabadel. Iseloomulik on isaslindude kutsesädistamine, istudes mõne taimevarre ladval. Alati avamaastikel, sageli istub põõsastel, rohttaimedel.

Pesitsemine

Pesa rajatakse maapinnale tiheda kaitsva rohu keskele lohukesse või teinekord ka maha langenud puude juurte alla. Ehitusmaterjalina kasutatakse kuivi kõrsi, lehetükikesi ja sammalt, vooderdusena peenikesi rohujuuri, jõhve, karvu ja taimevilla. Mai teisel poolel muneb emaslind 5-7 rohekat või sinakat, harva roostjate täppidega muna, mida haub 12-13 päeva. Teist sama kaua veedavad koorunud pojad agaralt süüa nõudes veel pesas. Seejärel nad küll väljuvad pesast, aga ei oska veel korralikult lennata ega süüa muretseda. Nii abistavad vanemad neid veel 2-3 nädalat. Lennuvõimeliseks saavad pojad juuni viimastel päevadel.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

Levik ja arvukus Läänemaal

Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.